Sügis on saagikoristamise aeg: valmisid kauaoodatud ehitused

On juhtunud, et sellel sügisel saavad jär­jest valmis üsna pikalt vindunud ehitused.

Kõigepealt muidugi gümnaasiumi ehi­tus. Direktor lubas, et kui suurem aastaal­guse sebimine mööda saab, tehakse ka vallarahvale uksed lahti ja korraldatakse veidi pidulikum üritus.

Septembri kolmandal nädalal gümnaa­siumi korraldatud õhtult jäid esmalt meelde muidugi koolipere uhkusega demonstreeritud uued ruumid, millede hulgas kindlasti ülevabariigiline pärl on B korpuse keldris asuv spordikompleks koos 110 m pikkuse jooksurajaga. Usun, et niisugust rajatist vabariigis teist ei ole­gi. Küsisin Peedu Vipperilt, kes ka kohal oli, kuidas uus kuub vanale maneezile passib. Peedu, kes oli üks eestvedajaid, et niisugune jooksurada üldse ehitati, ja tegi seal niipalju, kui selleaegsed olud võimaldasid, ütles, et kõik on viimase­peal ilus. „Aga kui omal ajal poleks kooli keldrit tühjaks kaevatud ja vaheseinu lammutatud, poleks täna ka midagi reno­veerida olnud." Selle arvamusega tuleb muidugi nõustuda.

Ülemistel korrustel olid uhked klassi­ruumid, tumedad plaadist põranadad ja heledad koridoride seinad. Uudistajad tundsid muret, kuidas uusi ruume hoidma hakatakse, et ikka ilu kauemaks jätkuks. Uue värvkattega seinad ja klaaspinnad nõuavad muidugi igapäevast hoolt ja kannatlikkust.

Teiseks jäi meelde, et sõna saanud val­lajuhid ja külalised olid mures laste arvu pärast. Toomas Uudeberg lausa kutsus kõiki oma lapsi kindlasti uude kooli too­ma.

Omamoodi tundeid tekitas Vardo Aru­saare väljaütlemine, et ehkki ehitajaga neil päris armastust pole tekknud, on siiski pika koostöö tagajärjel vastastikune austus ja üksteisemõistmine saabunud, mis lubas ka ehituse lõpule viia. See tõ­demus vallandas saalis paraja kahina, aga tundub, et ilma niisuguste tunneteta olek­sid teed ka selle ehitajaga lahku läinud. Kokkutulnutele esinesid tuntud headuses väiksed lauljad ja sõna said rohked õnnit­lejad. Peale maja vaatamist pakuti kõigile imemaitsvat kooki. Koogisöömise juures trehvasin kokku kahe direktoriga ja küsi­sin neilt, kelle kool siis nüüd ikka ilusam on - Porkuni või Tamsalu. Mehed vaata­sid üksteisele otsa ja hakkasid laveerima, et ega ikka nüüd nii otse seda asja hinnata ei saa. Selgus jäigi tulemata ja need, kes mõlemat kooli näinud on, saavad siinko­hal ise oma hinnangu anda.

Tamsalu gümnaasiumi rekonstrueerimi­se lõppmaksumusest (2,55 miljonit eu­rot) moodustab KOIT-kava toetus 70% ja valla omaosalus 30%., ehitas Elinord Ehitus AS

 27. septembril toimus Porkuni Kooli harjutusväljaku pidulik avamine. Hom­mikul alustati erivajadustega inimeste petangiturniiriga, millest võtsid oma kooli kõrval osa ka teiste samalaadsete koolide ja hooldusasutuste asukad. Po­litseinikud õpetasid seal kõrval lastele, kes ei võistelnud, jalgrattaga sõitmise reegleid.Kella kaheks koguneti uues­ti spordiväljakule. Pidulikult saabusid kokkutulnute ette kaks olümpiavõit­jat - Gerd Kanter (Pekingi OM kuld, Londoni OM pronks) ja Sirly Tiik (Sydney Paraolümpiamängude kuld ja kaks pronksi). Kooli direktor Tiit Lee­mets tänas kõigepealt rahastajaid, ehi­tajaid ja muid asjamehi, kes abiks olid ja suuremat vaeva nägid. Ta kasutas projektis ametlikult olnud formulee­ringut „Porkuni Kooli harjutusväljak", tegelikult on valmis rajatisel siiski väga korraliku staadioni tunnuseid. Alates tartaankattega 250 m jooksurajast, hüp­pe - ja heitepaikadest ning lõpetades meie valla parima tenniseväljaku, korv­palliplatsi ja volleplatsiga.

Valminud harjutusväljaku avasid pidu­likult sümboolsed Gert Kanteri ketta - ja Sirly Tiigi odakaar uuele murule. Sellele järgnes Porkuni Kooli õpilaste esinemine, kus lõid kaasa ka ratastoo­lilapsed.

Siis anti sõna külalistele. Toomas Uu­deberg, Porkuni Kooli hoolekogu esi­mees, ütles, et tema on õnnelik koos kogu vallarahvaga, sest niisugust staa­dioni praegu vallas teist ei olegi. Ta avaldas ka lootust, et uusi võimalusi sportimiseks usinasti kasutama haka­takse.

Maavanem Einar Vallbaum rõhutas, et Porkuni spordiväljak on järjekordseks näiteks, kuidas meie riik ja me ise ole­me tugevamaks muutunud ja suudame ka väikestesse kohtadesse rajada nii sil­mapaistvaid rajatisi.

Tamsalu Gümnaasiumi direktor tuli oma sõnavõtus tagasi kahe kooli võrd­lemise juurde ja tunnistas, et praegu on ikkagi ilusam Porkuni Kool, kuna Tamsalu Gümnaasiumil niisugust ilusat staadioni ei ole.

Rakvere Spordikooli direktor Jaak Vettik tuletas kokkutulnutele meelde, et juba pea 50 aastat on Porkuni olnud spordikooli suvine treeningupaik. Ta kinnitas, et renoveeritud ja parimaid harjutustingimusi pakkuv staadion ja Porkuni jäävad jätkuvalt maakonna las­te suviste treeningute kohaks ja lootis, et mõlemale poolele kasulik koostöö Porkuni Kooliga jätkub.

Järgnes tantsurühma „Kairee" südant­liigutav „Need lihtsad hetked".

Peale seda oli toimetamise kord jälle Gerdi ja Sirly käes, kes autasustasid hommikupoole toimunud võistluse võitjaid. Rohkesti kasutati võimalust ennast koos olümpiavõitjatega fotogra­feerida ja autogramme tuli neil samuti palju anda.

Siis sammuti ühises rivis koolimajja kus kõigile osalejatele pakuti torti ja kohvi.

Üritus lõppes Porkuni Kooli laste ja Gerd Kanteri ühise vestlusringiga, kus olümpiavõitjal tuli vastata paljude­le küsimustele. Lapsed said teada, et Gerd Kanter on sporti teinud 12 aastat, pikkus on 196 cm, käte siruulatus 205 cm, peale kergejõustiku meeldib talle ka korvpall. Spordialadest on tal kõige nõrgemateks tõkkejooks ja teivashüpe, toitudest meeldivad lihatoidud ja ka magusad asjad. Õppimine talle meeldis, vabal ajal aga oli lemmiktegevuseks sporditegemine. Selleks, et olümpial medalit võita, tuleb kõvasti treenida - 10 korda nädalas. Gerd on otsustanud tippspordis veel 4 aastat jätkata ja töö käib selle nimel, et pääseda Rio de Ja­neirosse ja seal ka medal võita. Gerd on oma nime saanud kunagise saksa jalgpallikuulsuse Gerd Mülleri järgi. Oma kõige kallimaks medaliks peab ta hõbemedalit MM - ilt Helsingis.

Gerdile anti üle Porkuni kooli kasvan­diku poolt joonistatud pilt.

Oli väga meeldejääv ja südamlik üritus mille ettevalmistamisel kõvasti vaeva oli nähtud.