Et sõit nii igavana ei tunduks, külastasime Krakovis Wieliczka soolakaevandust.

Tegemist on üle 700 aasta vana soolakaevandusega, mille mõõtmetest ei anna maapealne sissepääs vähimatki aimu. Seda suurem oli avastamisrõõm, kui mööda treppe laskuma hakkasime. Kaevandamine on seal lõpetatud. Üheksale tasapinnale uuristatud rohkem kui 2000 koopas aga avanes müstiline maailm: maa-alune järv, koopad ja kabelid, millest ilusaimat valgustavad soolakristallidest kroonlühtrid. Lihtsalt fantastiline!

Kolmandal päeval jõudsimegi Ungarisse, kus enamik rühmast oli esimest korda. Ungaris oli esimeseks peatuspaigaks pealinn Budapest.

Põgusalt tutvusime mõlema linnaosaga, nii Buda kui ka Pestiga. Kordumatu mulje jättis Budapesti vanalinn oma täies hiilguses.

Esinemispaigaks Ungaris oli meil Szegedi piirkond.

Esinemisi oli kokku viis, iga päev üks, ühel päeval tuli lavale astuda kaks korda. Kuimetsa rahvatantsurühm koos Rapla Vesiroosi gümnaasiumi rühmaga moodustasid ühe grupi, jagades etteantud esinemisaega. Kaks rühma tantsisid vaheldumisi. Ungaris valitsevas kuumuses oli see igati mõistlik. Vahepeal said tantsijad veidi hinge tõmmata, sest kava oli kiire ja lööv. Erkkollastes Muhu rahvariietes nägi meie rühm väga päikseline ja särav välja. Koos eestlastega esinesid Ungaris veel folklooriansamblid Poolast, Portugalist ja Baskimaalt Hispaaniast.

Poolakate kava oli särtsakas ja nooruslik. Enamiku nende tantsurühmast moodustasid samuti noored. Rühm esitas nii laulu kui ka tantsu.

Portugali grupp esines tervikliku kavaga. Kaasatud olid eri vanuses inimesed. Kõige nooremad esinejad olid kõigest nelja-viieaastased. Neid oli lõbus ja lustlik vaadata.

Baskidel oli samuti kaks rühma, nooremad esitasid võimlemiskava, vanemad laulsid ja tantsisid. Kava oli väga särtsakas ja kaasakiskuv. Rahvas elas kõikidele esinejatele kaasa.

Kuna kõigi nelja maa tantsurühmad ööbisid ühe õue peal, läks tõeline tants ja trall lahti õhtuti. Ühistantsimisel õpetasid erinevad kollektiivid üksteisele lihtsamaid rahvaja seltskonnatantse. Ääretult populaarne oli meie tants ,,Punane suksu". Leidsime, et eri maades tantsitakse olemuselt lähedasi seltskonnatantse ja mänge, mis liitsid kõiki kohalolijaid. Hing ei väsinud, koos olid nii noored kui ka vanemad. Lausa uskumatu, kuidas tants kõiki liitis.

Ungarlased olid kokku pannud tiheda päevakava, et me saaksime seal oldud ajast maksimumi. Meile näidati vaatamisväärsusi, loodust. Teede ääres olid ääretud maisi- ja viljapõllud, laiusid viinamarjaistandused. Huvitav oli vaadata lõputuid päevalillepõlde, kus kõik lilled olid näod ühele poole keeranud.

Loodus kogu reisi ajal oli vahelduv, nägime nii mägesid kui ka lauskmaad. Tagasiteel külastasime Slovakkias jääkoopaid. Uskumatu, mida loodusel on pakkuda. Õues on kolmkümmend kraadi sooja, koopas kerged miinuskraadid. Öö veetsime Slovakkias ja edasi kulges taas pikk sõit kodu poole.

Kuimetsa noorte segarahvatantsurühma ettevõtmisi on toetanud Kaiu Vallavalitsus, AS Kaiu EKO, Metall OÜ, Melli Auto OÜ, AS Kaiu Auto ja Ülle Kiviste. Aitäh!

Samuti täname kõiki inimesi, kes rühma annetuskarpi midagi poetasid. Suur tänu ka Sandrile, kes Ungaris räägitut emakeelde vahendas.