Igaks juhuks tuletan meelde, et on olemas kooli koduleht vastakool.ee , lisaks e-koolile, kust saab punkt punkti järel lugeda, mis õigused ja kohustused on õpilsel - õpetajal. Kuna kooli kodukord ega põhimäärus ning arengukava ei ole loodusseadused, siis saab neid vastavalt eluolule täiendada ja muuta ning ellu rakendada.

Koolivägivald on märksa süngema ja tõsisema tagajärjega, kuid sellest järgmine kord.

Eelneva loo kokkuvõtteks ning meeldetuletuseks koolijuhtkonnale ja õpetajatele on, et oma lastest hoolivad lastevanemad ei ole koolile vaenlasteks või vastutöötajateks, pigem abiväeks. Jah, musta pesu väljaspool koolipere ei pesta, kuid kui isekesti enam hästi hakkama ei saada, siis ei maksa abikäsi ära põlata.

Seniks kuldse sügise jätku.

Mare Kotšin
__________________________________

Vastus Mare Kotšini kirjale:

Septembrikuu Viru-Nigula Teataja artikli „Mis meie lastega küll lahti on?" kommentaariks peab ütlema, et laste kasvatamine on eelkõige kodu mure. Kui laps teeb pahandusi, on olemas vanemad, kes tema eest vastutavad. Mingil põhjusel, kui laps on hakkama saanud pättusega, armastatakse küsida „Mis koolis sa käid?", mitte aga „Kes on su vanemad ja mis on su kodune aadress?". Väärtuspõhine kasvatus algab kodust ja lapse väärtused kujundatakse kodus.

Mare Kotšin mainis oma kirjas, et Vasta Koolis on sel õppeaastal toime pandud kaks vargust. Küsime vastu, et kust sellised kindlad faktid, et telefonid on just varastatud, mitte kaotatud? Alles paar päeva tagasi, 3. oktoobril leiti taas koolimaja ees muru seest telefon, mis oli ka varastatuks kuulutatud. Samuti tulid suviste remonditööde käigus välja ühe õpilase õppematerjalid, mis olid kahjuks kapi põhja unustatud, aga samas varastatuks kuulutatud. Kui tõepoolest on tekkinud kahtlus, et miski on varastatud, tuleb vanematel otsekohe politsei poole pöörduda, mitte sildistama hakata. Koolil ei ole mingit õigust viia läbi uurimisi, läbiotsimisi ja küsitlusi, veel vähem Esitada süüdistusi, kui puuduvad kindlad faktid.

Selleks on kutsutud ja ellu seatud uurimisorganid. Kirjas on ära mainitud õpilaste agressiivsus ja vägivald kaaslaste suhtes. Ühest küljest tundub see tänasel päeval paratamatus seoses rohkete arvutimängude, mis kubisevad agressiivsusest, mängimisega. Pahatihti unustatakse reaalsus ja elataksegi justkui sõjamängus, tehes kaaslastele haiget. Siinkohal peaksid eelkõige vanemad olema valvsad ning kursis oma võsukeste tegemistega.

Kool ei saa tulla koju ning dikteerida, mida laps võib teha, mida mitte. Kool ei saa võtta vastutust enda peale, kui laps tuleb mängudest külge jäänud käitumismallidega ja katsetab õpitud tarkusi kaasõpilaste peal, kuna ei tee enam vahet mängul ja reaalsusel. On hea ütlemine, et „laps on oma kodu peegel", seega on ka siin kooli käed mingil määral seotud. Loomulikult iga konkreetne kiusamise juhtum leiab oma lahenduse, mis ei ole aga ajalehe teema.

Vaidleme vastu Mare Kotšini väitele, et koolis toimunud kogunemisel öeldu oma asjade hoidmise kohta, ei olnud kohane. Vastupidi! Kes siis veel, kui mitte õpilane ise, hoolitseb oma asjade olemasolu eest. Proua Kotšini väite põhjal võiks arvata, et igal õpilasel ja tema koolikotil peaks olema isiklik turvamees kõrval. Ettepanekule, et kehalise kasvatuse tunnis võiks oma väärtasjad õpetaja kätte anda, vastame, et selline süsteem on toiminud ajast aega. Iseasi kas õpilane seda võimalust kasutab, sest sundida ei saa ju kedagi. Pr Kotšin väitis, et kool ei vastuta õpilaste asjade eest. Meie vastame, et kool ei pea vastutama õpilaste kooliväliste asjade eest. Mobiiltelefonid, sülearvutid, MP3-mängijad ei ole koolitööks tarvilikud asjad, seega ei pea kool nende turvalisuse eest vastutama. Kui õpilane kaotab ära / „varastatakse" õppevahendid, saab need uuendada: töövihikuid on võimalik paljundada, juurde tellida jne. Idee, et sööklasse tuleks paigaldada nagid, ei ole teostatav, kuna oleks vastuolus eelkõige tervisekaitsega - taldriku kohal ei saa rippuda kellegi määrdunud koolikott.

Kui on ettepanekuid koolikodukorra muutmise kohta, siis palume need teha kirjalikult, konkreetselt millise punkti kohta, enne 07. novembrit k.a-l, sest siis toimub lastevanemate üldkoosolek, kus tuleb ettepanekud kõigiga koos läbi arutada. 2007.-2010. aasta arengukava järgi me enam ei ela - meil on uus arengukava, ja see oleks lausa kohustuslik kõikidel lapsevanematel läbi lugeda.

Lapsevanem M. Kotšin lõpetas oma kirja mõttega, et musta pesu väljaspool kool ei pesta. Küsime vastu, et miks ta seda siis ikkagi teeb. Koostööst ei ole me kunagi ära öelnud, küll aga ei saa me leppida kooli vastu töötamisega.

07. novembril k.a-l toimub Vasta Kooli saalis lastevanemate üldkoosolek. Täpsem info saadetakse igaühele koju.

Lugupidamisega
Vasta Kooli juhtkond