Käimishooaja kokkuvõtteks ja muljeid käimise maailma karikavõistlustelt Saranskist
Eelnevalt startis ta 15. septembril Rootsis Eskilstunas peetud Rootsi, Leedu, Läti ja Eesti maavõistlusel ja Põhjamaade meistrivõistlustel ning saavutas naiste 10 kilomeetri distantsil seitsmenda koha isikliku rekordiga 52.54. Ka see tagajärg on Eesti kõigi aegade kolmas.
Maarika treeningettevalmistus ning treeninglaagrite kulusid on aidanud katta Tabivere vald ja osalemist maailma karikavõistlustel ja maavõistlustel Eesti kergejõustikuliit.
Treeningutel on läbitud aastas ligi 3000 kilomeetrit ning järgmise hooaja eesmärgiks on püstitada Slovakkia linnas Dudinces peetavatel Euroopa käimise karikavõistlustel 20 kilomeetris Eesti rekord, mis on praegu 1:43.54.
Tabiveres tegutseva Bruno Jungi käimisklubi sportlased Maarika Taukul, Lauri Lelumees, Margus Luik ning nende treener Toomas Rosenberg osalesid 10.-12. mail Venemaal Saranskis toimunud maailma karikavõistlustel käimises. Käimise maailma karikavõistlusi korraldatakse iga kahe aasta tagant, kus selgitatakse võistkondlik kui ka individuaalne paremusjärjestus meeste 20 ja 50 kilomeetri, naiste 20 kilomeetri ning mees- ja naisjuunioride 10 kilomeetri distantsidel, kusjuures iga riik võib välja panna viis käijat täiskasvanute ning kolm juunioride distantsidele. Võistkondlikku arvestusse lähevad vastavalt kolme ja kahe sportlase tulemused. Seega võib öelda, et need käimisvõistlused on oma koosseisult ja taseme poolest palju tugevamad kui olümpiamängud ja maailma meistrivõistlused, kus iga rahvusvahelise kergejõustikuliidu liikmesriik võib välja panna alale ainult kuni kolm normi täitnud sportlast. Ka auhinnarahad on siin soliidsed, mida saavad kuus paremat individuaalvõistlejat ja kuus paremat võistkonda, kusjuures individuaalsele võitjale makstakse 30 000 USA dollarit ning võitja võistkonna liikmed saavad 15 000 USA dollarit. 25-ndad maailma karikavõistlused toimusid Venemaal Mordva Vabariigi pealinnas Saranskis, kus käimine on kohalike seas väga populaarne.
Käijad on siin linnas kangelased - olümpiavõitjad ja maailmameistrid, nende suured postrid kaunistavad linna.
Nendel karikavõistlustel tõusis riikide osalusrekord kuue riigi võrra, jõudes 64-ni, ning käijaid oli osalemas 475.
Võistluste avatseremoonia peeti võistluseelsel õhtul, mis ületas võimsalt meie tantsupidu. Siinne staadion oli rahvast puupüsti täis, paljud jäid pettunult väravate taha.
Ka Eesti kergejõustikuliit otsustas lähetada Saranskisse kolm Eesti momendi paremat käijat Bruno Jungi käimisklubist. Võistluste ajal valitses Saranskis harjumatu kuumus, mis võistluspaigas tõusis 30 kraadini ja see muutis võistlustingimused väga raskeks. Ei saa öelda, et Eesti käijatel oleks hästi läinud.
Parema koha saavutas meie võistlejatest Margus Luik käijate maratondistantsil 50 kilomeetris ajaga 4:38,37, mis andis 110 startija hulgas 71 koha, kusjuures katkestajaid oli 33. Meeste 20 kilomeetris, kus oli osalejaid 124, saavutas Lauri Lelumees 99. koha ajaga 1:39.17.
Keskpäevast harjumatut kuumust trotsides ei mahtunud Maarika Taukul naiste 20 kilomeetris enne viimast ringi kehtestatud ajalimiidi 1:40 sisse ning pidi 2 kilomeetrit enne lõppu rajalt ära tulema ning talle jäi 87. koht, startijaid oli kokku 105.
Meie käijate õigustuseks võib vaid tõdeda, et kõik on amatöörid, teenides igapäevast leiba oma erialal töötades ja vahel proffidega võistlusrajal rinda pistes, mis eriti kerge ülesanne ei ole. Teada on, et maailma parima käimismaa Venemaa käimiseelarve on mitu korda suurem kogu Eesti kergejõustikuliidu eelarvest.
Käimise kandepinna kohta maailmas võib öelda, et Londoni olümpiamängudel osalesid 46 riigi sportlased. Praeguse seisuga on 10 paremat käimismaad Venemaa, Hiina, Ukraina, Itaalia, Hispaania, Jaapan, Mehhiko, Kolumbia, Austraalia, Prantsusmaa. Jõudsalt areneb käimine ka muudel elualadel edu saavutanud riikides, nagu India, Brasiilia, Lõuna-Aafrika Vabariik, Türgi, Egiptus. Meie lähipiirkondades on edukamateks käimisriikideks Poola, Leedu ja Läti.
Võistluseelsel päeval korraldasid meile kohalikud mordvalased, kes kuuluvad eestlastega ühte soome-ugri keelterühma, ekskursiooni kohalikku elu tutvustavatesse paikadesse. Külastasime Mordvast pärit maailmakuulsa skulptori Stepan Erszya (1876-1951) näitust ning Makarovsky mungakloostrit.
Meie soovil korraldati ka ekskursioon Saranskis tegutsevasse Viktor Tšogini nimelisse Venemaa käimise olümpiaettevalmistuskeskusesse, kuhu on koondatud treenima ideaalsetesse tingimustesse kogu Venemaa käijate paremik.
Baasides ringi liikudes kohtasime olümpiavõitjaid ja maailmarekordi omanikke, tubades rippus raamitult punktuaalne päevakava, mis algab kella seitsmese treeninguga ja lõppeb 23.00 öörahuga.
Sinna vahele jääb veel kaks treeningut, lihashooldus, söömised, puhkus jne. Restoranis oli toitumisspetsialistide abiga igale mehele-naisele koostatud oma menüü. Jõusaalis olid vahendid kohandatud spetsiaalselt käijate vajadusi silmas pidades, lisaks veel 15-kohaline massaažituba ja meditsiiniosakond. Mõnesaja meetri kaugusel männimetsa sees asus peegelsile 2-kilomeeriline ring, kus treeniti ning lõigutreeninguteks ehitatud spetsiaalne 333,3-meeriline staadion.
Sealses keskuses on veel valmimisjärgus 400-meetrilise ringrajaga kergejõustiku sisehall ning ka teisi spordialasid arendades paistis silma teises linna osas ehitamisjärgus olev jalgpallikeskus paljude jalgpalliväljakutega, kesklinnas oli näha palju ehitusi kõrguvate kraanadega.
Maailma karikavõistlustel võitsid Venemaa käijad kõik viis võistkondlikku ala ning kaks individuaalset esikohta, neli teist ja kaks kolmandat kohta.
Venemaa sellest piirkonnast jäid igati positiivsed muljed nii inimestevahelistest suhetest kui ka riigi võimsusest ja arengust. „See oli nagu viiepäevane käimismuinasjutt," kirjutab Margus Luik oma internetiblogis.
