Rein Kruusmaa: pinged ritta
Oktoobri algul avalikustati regionaalministri poolt tellitud ja kontsultatsioonifirma Geomedia ekspertide poolt koostatud uuring kohaliku omavalitsuse üksuste võimekuse indeks 2011. Tegemist on neljandat aastat kestva tsükliuurunguga, mis reastab 29 erineva analüüsitud näitaja kaudu regionaalarengu erinevaid aspekte ning reastab omavalitsused pingeritta.
Risti valla positsioon edetabelis ei ole eufooriat esile kutsuv, kuid arvestades, et oleme üks 41-st alla 1000 elanikuga vallast, siis peab mõistma, et põhjamaisel laiuskraadil on vari peaaegu alati pikem kui selle tekitaja. Ja sellest üle ei hüppa. Ruhnus elatakse ikka saarerahva elu, sõltumata sellest, kas nende koht on Tallinnast ees- või tagapool. Mis mõtet on võrrelda võrreldamatut. Küllap on tabeli autsider´i kohta täitvas kaugel Võrumaa nurgas asuvas Õrus sealsetel elanikel üsna õdus elada.
Aga nüüd arvudest: hindepunkt koondatakse kuuest baaskomponendist, mis omakorda leitakse erinevate statistiliste andmete koosmõjust. Tuletan meelde, et Eestis on täna kokku 226 kohaliku omavalitsuse üksust.
Rahvastik ja maa. Risti valla positsiooniks edetabelis aastal 2011 on 194. Hindepunkti aluseks olevateks baasnäitajateks on elanike arv, ülalpeetavate määr, rahvastiku taastoomispotentsiaal ja maa maksustamishind. Võttes arvesse meie elanike arvu, mis on viimase kümne aasta jooksul püsinud 900 piiril, sealjuures langustrendi näitamata, võime selle üle isegi rahul olla. Hea on, et viimastel aastatel on meie iive ühena vähestest Läänemaa valdadest olnud positiivne. Samuti ei kvalifitseeru me enam vananeva elankkkonnaga omavalitsuseks, küll aga paraku ääremaaks. Suurt lootust seda positsiooni parandada ei ole, kui just Risti golfiklubi planeering ei rakendu.
Kohalik majandus. Kohaliku majanduse seisundit mõõdetakse majandusüksusi ja loodud töökohti iseloomustavate näitajate kaudu, kusjuures suurem kaal on suhtelist võimekust kirjeldavatel näitajatel. Risti valla koht tabelis on 193 ja selle üle põhjust rõõmustada ei ole, sest kohapeal registreeritud tööandjate arv on tagasihoidlik. Siin on arenguks ruumi.
Elanikkonna heaolu indeks võttab arvesse elanikkkonna keskmisi tulusid, tööga hõivatust ja toimetulekutoetuse mahtu. 18-s positsioon ilmestab meie rahva toimetulekuvõimet, mis on keskmisest oluliselt kõrgem. Kindlasti ei tohi seda positsiooni reaalsuses üle hinnata.
Kohaliku omavalitsuse organisatsioon väljendab suutlikkuse näitajana valimisaktiivsust, KOV ametiasutuse ja hallatavate asutuste koosseisu ning munitsipaalosalusega äriühingute arvu. Siin on meie tasemeks 199, kusjuures üheks põhjuseks on siin kindlasti meie alamehitatud koosseisud, mis vähendab reaalselt teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust.
Kohaliku omavalitsuse finantsolukord - võiks ju arvata, et siin oleme oma rekordilise laenukoormaga viimases kümnes, aga tegelik positsioon 68! Indeks võtab arvesse eelarvemahu elaniku kohta, võlakoormuse, varade mahu ja omafinantseerimise võimekuse. Ei oska muud kommenteerida, kui et ju siis ülejäänutel läheb veelgi kehvemini. Koht pingereas on tulnud kätte oluliselt raskemini kui võib-olla välja paistab. Enesepiitsutamine võõraste pattude eest ei ole alati lunastav.
Teenuste blokis arvestatakse võimekust 4-s põhivaldkonnas: haridus, sotsiaalne kaitse ja tervishoid, vaba aeg ning majandus ja keskkonnakaitse. 212 koht peegeldab meie keskmisest kõrgemaid kulutusi haridusele, sotsiaalteenuste vähest mitmekesisust ning puudulikke vaba aja sisustamise võimalusi. See on selgelt häbiväärne koht ja peab andma põhjust pingutamiseks.
Nagu näha kõiguvad arvud seinast seina ja nii nendest see meie keskmine 173 kujuneb. Meeldib see siis või mitte, aga omad järeldused peab sellest igatahes tegema. Kindlasti peitub selles numbris ka märke vallavõimu tegematajätmistest või valearvestustest. Aga mitte ainult.
Paraku on keskvalitsus kohaliku omavalitsuse autonoomia sedavõrd õhukeseks lihvinud ning olematu regionaalpoliitika käristab üha suuremaks lõhesid äärealade ja keskuste vahele. Nagu rahvusvaheline statistika näitab, on meie riik polariseerumise ja väljarände kasvu näitajatega üha enam sarnanemas arengumaadega, kus ei suudeta ruumilisi protsesse kontrollida. Probleem ei ole ju mitte ühe või teise valla positsioon pingereas, vaid see, et Eestis on süvenev tendents ääremaastumiseks. Oleme riigina Euroopas regionaalsete erisuste poolest kolmandal kohal Rumeenia ja Ungari järel.Viimase kahe rahvaloenduse tulemused näitavad, et Läänemaa on kaotanud üle kolmandiku elanikkonnast, samal ajal on Tallinna lähivaldade elanikkond kasvanud kolmekordseks. Nende protsesside jätkudes ei saa ühiskond ja selle kultuur olla jätkusuutlik.
