Õppereis Austriasse viis kohalike ettevõtetega tutvuma
Austria pindala on 83 858 km2, elanikke on 8 402 900 ja rahvastiku tihedus 100,2 in/km2.
45 protsenti Austria pindalast on kasutuses põllumajanduses. Põllumajandus põhineb peamiselt väikeettevõtlusel ning umbes kümnendik on mahetoodang.
Reisi esimesel päeval käisime muuhulgas Bio-lihakombinaadis „Sonnberg Bio", kus tervislikkus, tõeline maitse, keskkonnasõbralikkus ja kohalik Austria tooraine on toodangu märksõnadeks. Sonnbergi meeskond ja farmerid järgivad ideed, et tervislikku toitu on võimalik saada vaid puhtast ja puutumata loodusest, tervetelt ja vabalt liikuvatelt loomadelt. Tooraine saadakse 100 km raadiuses tegutsevatelt talunikelt ja on 100 % mahe. Toodetakse 70 eri sorti vorsti. Tapamajas on 50 töötajat koos vorstitööstuse ja kontoriga. Kütteks kasutatakse hakkepuitu, mis saadakse kohalikelt talunikelt.
Samal päeval külastasime ka Jungwirthi talu pereettevõtet, mis tegeleb vabaduses elavate hanede kasvatamise ja liha töötlemisega. Sealseid hanesid kasvatab grupp uuendusmeelseid farmereid, kes tegutsevad ühiselt kõikidel tootmisetappidel - sisseostmisel, tootmisel, töötlemisel, kvaliteedi kinnitamisel, marketingil jne.
Pereettevõttes on 40 ha maad ning 641 hane. Haned ostetakse mai lõpus ühe päeva vanustena. Kasvatatakse vabas looduses 6 kuud ning siis turustatakse. Umbes pooled otse ning ülejäänud toitlustajatele. Suled müüakse edasi, peamiselt Saksamaale. Lisaks hanedele on pereettevõttes ka 20 lehma, 10-15 pulli ja sead.
Järgmisena külastasime teemaparki StoneHill Ranch. Meid võttis vastu peremees Felx Kern, kes on ka mitmel korral külastanud Eestit. Teemapargis pakutakse puhkusevõimalusi koos oma neljajalgsete sõprade - hobustega. On mitu kompleksi, kus puhkemaja ning kõrval väike tall aiaga hobustele. Pakutakse erineva pikkusega matku lähiümbruses märgistatud rajal. Muidugi võib hobuse matkamiseks saada ka kohapealt. Üllatus tabas meid, kui meie grupi lähenedes umbes 10-st rahulikult söövast hobusest üks meid uudistama tuli. Põhjus selgus peagi - ta oli Eestist ostetud ning arvatavasti tundis tuttava keelekõla ära. Aga peremees on 2005. aastal koos mõne kaaslasega teinud läbi 70 päevase ratsateekonna Eestist Austriasse.
Teise päeva hommik algas 160 kilomeetrise bussisõiduga Sauwaldi piirkonda, kus kaht riiki - Austriat ja Saksamaad - lahutab Doonau jõgi, mille keskel jookseb riigipiir. Sauwaldis tutvusime piiriülese INTERREG projektiga, mis ühendab Austria poolelt keskkonna alast "Die Aliens kommen" ning Saksamaa poolelt väga mitmekülgset kompleksi "Haus am Strom".
Nägime omamoodi turismiprojekti - Forellitsirkust, mis tutvustab, kuidas väikeste vahenditega on võimalik suurt tähelepanu saavutada - näiteks pannes forellid jalgpalli mängima. Samas asus ka talumuuseum, mis oli rajatud endise elumaja-vesiveski kahele korrusele. Kõrval asus 1820. aastal ehitatud vee jõul töötav saekaater, mis töötas veel 90ndatel aastatel. Praegu pannakse saag liikuma ainult ettekujutuse saamiseks. Sellist humoorikat ja mõnusat esitlust meenutab reisiseltskond veel pikalt.
Pärast kalajalgpalli tegime aga jalutuskäigu puude latvades. Sellist elamust pakkus ainulaadne elamusprojekt "Baumkronenweg". Matkarada kulges 25 m kõrgusel laudadest rajatud teel. Imeline vaade avanes ümbruskonna kaunile loodusele 42 meetri kõrgusest vaatetornist. Raja lõpus oli võimalik „maabuda" mööda veekeskustest tuttavat plasttoru või rippsilda meenutavat kiikuvat teerada. Raja lõpus oli söögikoht ning kõrgetele postidele ehitatud hotell, kus võimalus ööbida. See mitmesaja meetri pikkune rada oli ehitatud nii, et ei kahjustatud ainsatki elusat puud. Leader- programmi toel valminud matkarada on saanud väga populaarseks, mida näitab külastajate arv - 160 000 inimest aastas. Projekti tasuvus oli algselt arvestatud 15 aastat, kuid see tasus end juba esimese aastaga. Nüüdseks on tehtud investeeringuid 2 miljoni euro eest.
Sauwaldis, mis on tuntud kartulikasvatuspiirkond, tutvusime projektiga „Sauwald Erdäpfel" (Sauwaldi maaõun), milles osaleb 12 maaomanikku, kes on oma jõud ühendanud Austria parimate kartulite tootmiseks ja turunduseks. Heitsime pilgu peale ühiskasutuses olevale sorteerimis-säilitushallile. Saime osa ka kohalikest kogemustest - kuidas väikese piirkonna kartulitoodangut on suudetud väärindada, luues ainulaadse brändi, mille eest saab küsida konkurentsivõimelist hinda. Lisaks toidukartulile kasvatatakse kartulit ka kohaliku Sauwaldi viina tootmiseks.
Toidukartul pakendatakse 2, 10 ja 25 kg kottidesse, millel ühistu logo, kartuli sordinimi ja taluniku nimi, kellelt kartul pärit. Ka nende ühistu kangema kraami pudelid on teistest eristatavad - viltuse põhjaga, seda sellepärast, et Sauwaldi piirkond on mägine ja kartul on kasvanud kallakutel.
Enne ööbimiskohta suundumist jõudsime teha peatuse Eggenbergis. See on puuviljakasvatuspiirkond, kus uusi puuviljaaedu on rajatud 60-80 ha. Vanimad pirnipuud on 250. aastased! Alates 80. aastatest enam vanu aedu ei hävitata. Alles on 30 000 vana puud, mida püütakse säilitada 27 km2 suuruse looduskaitseala näol. Talunikud on viimastel aastatel istutanud uuesti 4000 vana sorti, kuna väidetavalt uuemate sortide viljad tekitavad väikelastel rohkem allergiat. Kevadeti käib seda kaunist õieilu nautimas 15 000 inimest.
Reisi neljandal päeval külastasime elamuste aeda Kittenberger, kus 30 000 ruutmeetrisel alal leiab üle 40 põneva teemaaia, mida uuendatakse igal aastal.
Järgnevalt tutvusime vabaõhumuuseumi ja teemapargiga Keltendorf ehk Keldi küla, kus näeb inimeste igapäevaelu nii, nagu see võis olla 2700 aastat tagasi.
Päeva teisel poolel tutvusime Austria pealinna Viiniga. Lühike tutvustav bussiring ning siis suundusime väikeettevõtete poolt pakutavat kaema - laadale. Paari tunni jooksul nägime, kuidas reklaamitakse-turustatakse toodangut. Teiste talunike-ettevõtjate pakutava kauba hulgas nägime ka juba eelmisest päevast tuttavat Sauwaldi toodangut.
Õppereisi viimasel päeval sõitsime Burgenlandi pealinna Eisenstadti, kus külastasime 13. sajandist pärinevat Esterhazy lossi ja Veinimuuseumi. Pealelõunast vaba aega kasutasime tutvumiseks linnaga - milles jalakäijate tsoonis toimub iga-aastane Burgenlandi Biofest, kus oma toodanguga on kauplemas ümbruskonna talutootjad.
