Nii kirjutas toonane ja ka praegune vallavanem Arvo Maling 199 lehenumbrit tagasi 1994. aasta septembris. Kui palju on muutunud kohalik häälekandja ja omavalitsus tervikuna, on igaühe otsustada. Nüüd "Karksi Sõna" nime kandva ajalehe toimetus otsustas sünnipäeva puhul uurida vallaelanikelt, millist rolli mängib väljaanne nende elus tänapäeval. Kogutud mõtted on ära toodud allpool.

Täname kõiki aastate jooksul lehe valmimisele kaasa aidanud inimesi. Soovime nii autoreile kui lugejaile ärksat mõttelendu, kannatlikkust seal, kus asi vajab parandamist ja huumorimeelt.

Leht olgu mitmekülgne, sõltumatu ja sobima 1:0 tegemiseks

Vallaleht on juba 200 korral jõudnud iga siinse elaniku lugemislauale. Karksi Sõna toimetus uuris eri valdkonna inimestelt, kas ja kuidas nad on kohaliku häälekandjaga rahul olnud. Ehkki ajalehe ülesanne on olla eelkõige päevakajaline, ei saa ükski väljaanne jätta vaatamata  tulevikku, sest moodne väljend  "jätkusuutlikkus" pole pelgalt sõnakõlks. Et kujundada Karksi Sõna  mitme  põlvkonna ootusi silmas pidades, küsitlesime ka  August Kitzbergi nimelise Gümnaasiumi noori.

Alustame kogenumate lehelugejate arvamustest:

Heino Nõgu, pensionär

Minu jaoks on  Karksi Sõna küll oluline, kuna maakonnaleht Sakala ei käi ja internetti ka iga päev ei kasuta. Seega on vallaleht põhiline infoallikas.

Loen iga numbri enam-vähem läbi. Esmajärjekorras vaatan, mis on juhtunud vallavalitsuses ja -volikogus, samuti jälgin  kultuurikalendrit.

 Kui rääkida sellest, millest tunnen puudust, siis ettevõtetest on vähe juttu olnud. Puidukojast on olnud, aga tahaks teada ka teistest vallas tegutsevatest  ettevõtetest.

Kaja Annuk, Karksi-Nuia Konsumi juhataja asetäitja

 Karksi Sõna on minu jaoks väga oluline infoallikas, mida iga kuu ootan. Veidi saan teavet ka maakonnalehest Sakala. Vallalehe loen tavaliselt otsast lõpuni läbi. Olen vaadanud ka teiste omavalitsuste lehti ja tunnistan, et meie valla oma on kõige sisutihedam. Ainuke ettepanek minu poolt oleks, et sünnipäevaõnnitluste juures võiks olla ka ilus õnnesoovisalm.

Valdur Kilk, juhtivspetsialist

 Karksi Sõna on minu jaoks tänuväärne "aken", mille kaudu saan heita pilgu kodukandi ellu ning vallavalitsuse ja -volikogu tegevusse. Ajalehe olemasolu ja kättesaadavus on mulle eriti oluline sel põhjusel, et mu tööpaik asub vallast eemal, Viljandis. Nõnda satun vallakeskusse suhteliselt harva ja  toimuvatest sündmustest saabki kogu meie pere teada peamiselt paber- või veebilehe kaudu.

Teemaeelistust on raske välja tuua, enamasti katsun lehe ikka tervikuna ja ühekorraga läbi lugeda.

Minu jaoks oleksid huvitavad valla eakate, paljunäinud inimeste mälestused. Olgu selleks siis intervjuud nendega mingil konkreetsemal teemal või laiemalt, kogu elukäigust. See väljund ehk ajendaks väärikas eas kaaskodanike mälestusi ka elavamalt salvestama ja talletama - iga uue päeva hommikul võib mõni huvitav jutustus meie jaoks jäädavalt kadunud olla. 

Ka kohalikku piirkonda puudutanud ja mõjutanud ajaloosündmuste kajastusi kohtaks lehes heameelega. Lugupeetud Ahto Jänese suurepärased järjekirjutised on selle valdkonna eredaks, kuid paraku vist ka ainukeseks näiteks.

Loomulikult mõistan seejuures, et lehe piiratud maht ja ilmumissagedus seab piirid ning eelkõige on Karksi Sõna ju päevakajaliste sündmuste ja teabe kandjaks. Ses osas on lehes küll vist kajastatud kõike igapäevaselt tarvilikku ja harivat. Soovin Karksi Sõna kestmist ikka huvitava ning sõltumatuna.

Raimond Vaher, Nuia PMT meister

"Karksi Sõna" on mulle oluline kohaliku elu-oluga kursis olemiseks. Loen enamasti kõike. Erilist huvi pakuvad kultuurisündmuste kajastused.

Väga tore, kui kirjutistes oleks pisut enam ajakirjanduslikku vaatenurka. Arusaadavalt on paljud artiklid praegu üsna kitsalt informatiivsed.

Tore oleks leida jätku valla ajalugu kajastavale rubriigile. Miks mitte avada tänasele noorele lugejale nõukogudeaegset argipäeva. Miks mitte ka parajalt humoorikas võtmes ja asjakohaste fotomälestustega. Neid, kel rohkelt mälestusi ja vaba aega kirjutamiseks, peaks ju veel leiduma. Olgu selleks kas või konkurss ja materjali jätkuks kauemaks!

Järgnevalt ära toodud arvamused kuuluvad 7. klassi õpilastele ja nende kirjaviis on muutmata.

"Loen vallalehest enamasti neid lugusid, kus on kirjutatud meie koolist, aga ka neid, millel on huvitav pealkiri. Tavaliselt ma ei tunne huvi nende artiklite vastu, kus räägitakse mingisugustest valimistest või mõnest tähtsast otsusest. Mõnikord on mõnus lugeda ka teateid, kus midagi toimub ja nii edasi. Loen ka spordisaavutustest. Kokkuvõtlikult on vallaleht üks huvitav asi, kust saab põnevat infot kodukandi kohta."

"Vallaleht on jumala tšill. Ma loen kõige rohkem nende sünnipäevade ja sünnituste kohta."

"Ma isiklikult vallalehte ei loe, küll aga teeb seda mu ema."

"Loen koolielu ja spordi kohta. Kõigepealt vaatan aga pilte. Üldjuhul lasen kõigest silmadega üle."

"Loen kooliga seotud asju ja vaatan alati ka ürituste kalendrit. Vahel on huvitavaid artikleid, mida on mõnus lugeda."

"Loen pealkirjad läbi, vaatan, mis kultuurikeskuses toimub ja mitu inimest on surnud. Ajalehed hoiame alles."

"Mina vallalehte ei loe, sest seal pole minu jaoks midagi huvitavat."

"Loen lehte üksnes siis, kui seal on midagi, mis mulle huvi pakub. Loen kooliga seotud artikleid, vaatan ürituste kava ja loen ka tähtsamaid uudiseid."

"Loen vallalehte harva: kooli kohta või siis seda tabelit, kus on sünnipäevad."

"Minu jaoks pole vallalehes midagi huvitavat. Vaatan sealt ainult pilte."

"Vallaleht annab mulle vajalikku informatsiooni. Loen selle alati hästi läbi. Vahepeal on seal päris põnevaid teemasid. Leht on mõistlikult kujundatud, sest kõik vajalikud asjad leiab kiiresti üles."

"Mina vallalehte ei loe. See läheb minu käest otse isa või ema kätte. Nende käest läheb see väiksemate kätte, kes teevad selle lehega 1:0".

Arvamused kogusid kokku Mare Torim ja Katrin Johanson