Kullamaa rahvuspäev oli pühendatud pärand- ja pärimuskultuurile

Laupäeval, 13. oktoobril peeti Kullamaal järjekordset rahvuspäeva. Rahvuspäevade traditsioon algatati Kullamaal 1930natel aastatel ja uuel iseseisvusajal oli nende taastajaks väsimatu kultuuritegelane, muusik ja dirigent Loit Lepalaan.

See rahvuspäev oli pühendatud pärand- ja pärimuskultuurile. Seega rahvariietele, rahvapillidele ning -muusikale, rahvatantsule ja - mängudele, samuti rahvuslikele toitudele.

Rahvuspäevaga seotult avasid Kullamaa Vallavolikogu esimees Einar Pärnpuu ja Kullamaa käsitööseltsi esinaine Imbi Post mälestuskivi Kullamaa kihelkonna Teenuse mõisast pärit rahvusvaheliselt tuntud maalikunstnikule, graafikule ja kujurile Friedrich Ludwig Maydellile.

Tema tähtsus eesti kultuuriloos aga seisneb tema töös Õpetatud Eesti Seltsi kogude hoidjana. Alates 1838. aastast hakkas ta koguma ja värviliselt üles joonistama ning graveerima eesti kihelkondade rahvariideid. 

Tänu temale teame, millised olid 19. sajandi esimese poole eesti rahvariided. Ta oli agar Kreutzwaldi ja Faehlmanni muistendite, aga ka Puškini jt maailmakirjanduse suurkujude teoste illustreerija. Ta asutas ka esimese puugravüüritöökoja Vene impeeriumis ja oli esimene, kes kujutas Vanemuist valge habeme ja kandlega mehena istumas tamme all.

Uue käsitöömaja, endise apteegi seinal avati mälestustahvel Kullamaa apteegi asutajale Oscar Mildebrathile. Kullamaale asutatud apteek oli üks esimesi maa-apteeke Eestis.

Pidulikke hetki saatis Kullamaa Muusika Seltsi sõprade orkester Raplamaalt. 

Kultuurimajas tutvustas rahvariiete ajalugu ja kasutamist Marju Heldema, Läänemaa käsitööliste ühingu esinaine. Ta märkis, et just Kullamaa kihelkonnast on säilinud eriti arvukalt vanade rahvariiete näidiseid. Eks see ole tingitud sellest, et Kullamaa rahvas on läbi aegade kõrgelt hinnanud oma juuri ja esivanematelt päritud materiaalset kui ka pärimuslikku kultuuri. Imbi Posti rahvariideid hindas ta täiuslikemaiks nii koosseisu kui ka värvide ja lõigete poolest.

Tantsupedagoog Anneli Ülemaantee demonstreeris täielikke Vigala mehe ja naise riietekomplekte. Korralikul mehel pidid olema nahkpüksid, kui neid polnud, tuli näiteks kosja minnes need laenata. Külalisi oma kihelkonna rahvariietes oli veel Nissi, Märjamaa, Martna ja Lihula ja Kirbla kihelkondadest. Üllatusmomendiks oli Tiina Sootalu valmistatud rahvuslikud suupisted karaskist, kapsapirukast, kaalikast, kamast ja muudest talutoiduainetest, kõrvale mõdu.

Päeva lõpetasid rahvamuusikud ja pillimeistrid Kail ja Erik Visla, kes mängisid mitmesuguseid rahvapille- karjapasunat, sarve, parmupilli ja Teppo lõõtsa ning laulsid ise kaasa.

Teine üllatus tuli siis, kui jagati välja mitmesugused rütmipillid käristiteni välja ning siis moodustati pealtvaatajaist ühine orkester, mis Vislade juhtimisel esitas lõbusa rahvaliku loo. Pidu lõppes ühise ümbersaali labajalaga.