Riigikontroll auditeeris Karksi valla tegevust korruptsiooni ennetamisel
Korruptsioonina mõistetakse tavapäraselt avaliku võimu väärkasutamist viisil, mille tulemusena eelistatakse erahuve avalikele huvidele. Korruptsioonivastase seaduse järgi on ametiisikuteks vallavolikogu ja -valitsuse liikmed, vallavanem ja volikogu esimees ning ametnikud ja omavalitsuse asutuste juhid, kui sedasi on volikogu otsustatud.
Korruptsioonivastane seadus määrab kindlaks töökoha- ja tegevuspiirangud ning toimingupiirangud, mille alusel on ametiisikutel keelatud teha korruptiivse tulu saamist võimaldavaid toiminguid. Näiteks ei ole lubatud ametiisikul osaleda hanke dokumentide ettevalmistamisel, olla tulemuste hindamise juures, sõlmida lepinguid ja kinnitada arveid, kui tehingu pooleks on ametiisik ise, tema lähedane või ametiisikuga või tema lähedastega seotud juriidiline isik.
Seotud isikuteks loetakse abikaasat, lapsi, vanemaid, samuti äriühinguid olenemata ametiisikule kuuluva osa suurusest või kui isik kuulub äriühingu nõukogusse või juhatusse, samuti mittetulundusühinguid, mille liikmeks ametiisik on või mille juhtorganitesse ta kuulub. Hoiduda tuleb samuti huvide konfliktist, s.o otsuste tegemisest või nende tegemisel osalemisest, kui otsus mõjutab tema enda, tema lähedaste või temaga seotud juriidiliste isikute majandushuve.
Korruptsioonivastane seadus näeb ühe ennetava meetmena ette, et ametiisikul on kohustus deklareerida oma majandushuve.
Karksi vallas on majanduslike huvide deklaratsiooni esitanud vallavolikogu ja -valitsuse liikmed, omavalitsuse asutuste juhid ning ametnikud. Puudulik on olnud ülevaade ametiisikutega seotud eraõiguslikest ühingutest.
Auditi käigus avastas riigikontroll, et Karksi vallal puudub ülevaade kohaliku omavalitsuse juhtorganite liikmetega seotud osapooltest. Riigikontroll tuvastas registreid uurides, et kahekümnel valitsuse ja volikogu liikmel on seos kokku 42 äri- või mittetulundusliku ühendusega. Vallavalitsuses olid majanduslike huvide deklaratsioonide alusel olemas andmed ainult 16 äriühingu kohta. Probleem on tekkinudki sellest, et majanduslike huvide deklaratsioonis ei pea ametiisik deklareerima enda kuulumist mittetulunduslikesse ühendustesse või nende juhtorganitesse, samuti äriühingute juhatusse või nõukogusse.
Tänaseks on kõik vallavolikogu ja -valitsuse liikmed, asutuste juhid ning ametnikud esitanud vallavalitsusele seotud osapoolte deklaratsioonid.
Riigikontrolli auditist selgus, et Karksi vallas ei ole piisavalt pööratud tähelepanu ametiisikute töökoha-, tegevus- ja toimingupiirangutele ning tahaplaanile on jäänud korruptsiooni ennetamiseks kehtestatud kohustuste täitmine.
Ühe puudusena leidis riigikontroll, et vallavanem oli kinnitanud Nuia PMT poolt esitatud elektri ja ehituspoe arveid väljamaksmiseks kaheksal juhul, mida ta korruptsiooni vältimiseks ei oleks tohtinud teha, kuna kuulub aktsiaseltsi Nuia PMT nõukogusse. Kehtestatud on absoluutne keeld olenemata tehingu sisust. Karksi Vallavalitsus ostab alates 2004. aasta oktoobrist elektrienergiat aktsiaseltsilt Nuia PMT, mille omandis on alajaam, mis varustab elektriga Viljandi mnt 1 hoonet, kus asuvad vallavalitsus, raamatukogu ja kultuurikeskus, mistõttu elektri eest tasumine toimub ka samale firmale, mitte Eesti Energiale.
Nende sündmuste kohta on Politseija Piirivalveameti Keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo algatanud väärteomenetluse, mille käigus on nõutud vallavanemalt selgitusi ja määratud väärteo toimepanemise eest rahatrahv.
Selliste eksimuste edaspidiseks vältimiseks määras vallavolikogu vastavalt seadusele vallavanemat asendavaks isikuks Tõnis Lauriku, kes otsustab nende arvete aktsepteerimise, mis on esitatud vallavanemaga seotud äri- või mittetulundusühingute poolt. Ametnike ja allasutuste juhtidega seotud osapoolte poolt esitatud arvete kinnitamise otsustab vallavanem.
Riigikontroll avastas päris mitu juhtu, kus volikogu või valitsuse liige ei olnud ennast hääletamisel taandanud, kui tehti otsus temaga seotud isikute kohta. Sellest tulenevalt oleme vallas korruptsiooni ennetamiseks läbi viinud instrueerimised, kuidas ametiisik peab käituma, kui kohaliku omavalitsuse organid teevad otsuseid vallavolikogu ja -valitsuse liikmetega seotud osapoolte kohta. Esimene reegel on, et kui tehingu partneriks on seotud osapool või istungil tuleb langetada otsus seotud osapoole kasuks, peab isik ennast taandama kõikidest protsessidest ja tegevusi peavad läbi viima teised isikud. Näiteks ei või vallavalitsuses bussi tellimist anda sekretär- asjaajaja hooleks, kuna tema isale kuuluv äriühing pakub bussiteenust ning tegemist on korruptsiooni ohuga või kui volikogu istungil näiteks otsustatakse detailplaneeringu kehtestamise üle ja mõni volikogu liige on sellega seotud, siis peab ta avalikult teatama, et ta ei osale hääletamisel. Lisaks iga isiku enesekontrollile on vallasekretärile ja pearaamatupidajale tehtud ülesandeks kontrollida ja juhtida eksijate tähelepanu korruptsioonivastase seaduse täitmisele.
Selleks on ametnikele võimaldatud juurdepääs äriregistrile ning mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrile andmete ametialaseks kasutamiseks.
Üheks puuduseks, mida riigikontroll avastas, oli see, et valla majandusaasta aruandes ei olnud kajastatud kõiki tehinguid, mida kohalik omavalitsus oli teinud seotud osapooltega. Seda just tulenevalt sellest, et raamatupidajal puudusid andmed ametiisikutega seotud mittetulundusühingute kohta. Riigikontroll avastas eksimusi korruptsioonivastase seaduse vastu kontrollitud kümnest omavalitsusest kaheksas. Riigikontrolli eesmärk on juhtida tähelepanu esinevatele puudustele ja teha ettepanekuid olukorra parandamiseks.
Läbiviidud kontroll aitab tõhustada sisekontrolli meetmeid korruptsiooni ohu vältimiseks kohalikes omavalitsustes.
Kontrolli käigus valmisid ettepanekud seaduse muudatusteks justiitsministeeriumile ja kohalikele omavalitsustele sisekontrolli tõhustamiseks.
