Lood ei saa kunagi otsa

Kutsun teid, Viiratsi ja Kalmetu kooli õpilased, taas kirjutama. Olete kirjutanud 11 Viirvalli kogumikku täis omaloomingulisi muinasjutte. Aeg on jälle käes, et ristteel valida otsesuuna asemel pahem- või parempoolne rada.

Viiratsi valla piirkond on looduslikult kaunis ja ajalugu põnev. Siinne kunagine Wieratzi mõisalugu on alguse saanud 1634. aastast, Põhjasõja ajal Rootsi kuninga poolt otsapidi maasse löödud katkisest tõllatiislist on väidetavalt kasvanud Tamme-Koori ehk Viiralti tamm, Närska mäel olla Vanapagan ja Kalevipoeg rammu katsunud...

Need lood on kunagi kokku kogutud ja juba talletatud, ka Vana-Võidus elav endine õpetaja Kaleph Jõulu on palju siinseid muistendeid üles kirjutanud. Aga lood ei saa kunagi otsa. Juhtub, et põllu- või ehitustöödega kaevatakse maasügavusest välja hiigelsuur kivi; metsas marjul või Tartu maantee äärses ürgorus käies oled märganud ehk imeliku kujuga puud; vana mõisaaegset müüri vaadates tundub sulle, et keegi selle taga nagu kutsuks või nutaks või hoopiski kostab sealt vanaaegset ballimuusikat; oled joonud kodulähedasest allikast imeselget ja maitsvat vett; keegi, keda sa enne kunagi pole näinud, on tulnud su juurde ja öelnud midagi salapärast ja siis kadunud; su koolikaaslane või hoopiski õpetaja meenutab kedagi ja siis unenäos oled äkki saanud aru, miks; sinu kodutalus/külas juhtus kord aastate eest nõnda; vanaisa või vanaema rääkis oma nooruses kuuldud jutu...

See on sinu lugu, mis sinu poolt paberile kirjutatuna kasvab paarikümne või saja aasta pärast uueks muistendiks ja on siis vahva lugeda. Sest nagu räägivad maarahva ja meie hõimlaste vanad lood, oli alguses lind. Tema munadest sündis maa ja ilm – loond. Loond kasvas, nagu kasvab seemnest puu või rebust kotkas, kuni kõik sai hingelisi täis. Sest hing on tähtedel, kuul, päikesel, ilmal, veel, tulel, maal ja üldse kõigel, mis on. Inimene on vaid üks paljude hingeliste seas. Meil koos kivide, taimede ja loomadega on ühine ema – Maaema... (www.folklore.ee)

Nõnda siis ootan teilt Viirvalli kaheteistkümnenda kogumiku jaoks omaloomingulisi muistendeid, mis Viiratsi vallaga miskitpidi ikka seotud oleks.

Muistendeid ootan Viiratsi lasteaeda 20. novembriks. Hea, kui nad jõuavad minuni meiliaadressil [e-mail].

Lugu võiks olla pool lehekülge pikk. Põnevat kirjutamist ja kohtumiseni autasustamisel!