Valgamaa Omavalitsuste Liit: valitsusel puudub haldusreformiks ühistahe!

Valgamaa Omavalitsuste Liit teatab oma vastuses regionaalministri kirjale „Omavalitsuskorralduse reformi algatamine", et ei näe mingit võimalust haldusreformi läbiviimiseks veel enne 2013. a. kohalikke valimisi kuna taolise mastaapse ettevõtmise jaoks ei jätku riigi tippjuhtkonna tasandil eesmärgilist selgust, poliitilist ühistahet ega metoodilist järjepidevust.

"Me ei saa anda hinnangut ühegi toodud mudeli sobivusele reformi läbiviimiseks, sest ükski neist ei tugine kaalukatele pikaajalistele eesmärkidele", seisab Valgamaa omavalitsuste vastuskirjas ministrile.

"Kohalik omavalitsus on valla või linna demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, seisab kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses. Haldusreformi eesmärgiks ei saa olla midagi vähemat, kui seaduses sätestatu reaalne ja kõikide võimutasandite poolt tunnetatav rakendamine", leiavad Valgamaa omavalitsusjuhid.
Selleks tuleb nende hinnangul üle vaadata riigi halduskorraldus tervikuna omavalitsustest kuni keskvõimu tasandini ning kohalike omavalitsuste  otsustus- ja finantsautonoomiat oluliselt tugevdada.

Lisaks eesmärkides kokku leppimisele peab haldusreform Valgamaa Omavalitsuste Liidu hinnangul tuginema laialdasele ühiskondlikule kokkuleppele, milleks eelkõige on tarvis kokkuleppeid valitsuse sees.

"Juba enam kui kümme aastat on Valgamaa omavalitsused olnud valmis haldusreformiks, kuid seni oleme näinud vaid lennukaid kavasid, mis kõik on sumbunud koosmeele puudumise tõttu riigi tippjuhtkonnas", kommenteeris Valgamaa Omavalitsuste Liidu tegevjuht Rein Org liidu vastuskirja.

"Oleme seisukohal, et kuni ei ole saavutatud poliitilist kokkulepet riigi juhtkonna tasandil haldusreformi algatamise kohta, ei ole otstarbekas ega ammugi mitte riigimehelik kulutada riigi- ja omavalitsuste tasandil tuhandeid töötunde, et ikka ja jälle seisukohti võtta ja vastuseid koostada järjekordsele reformialgatustele, millel
pole toetust isegi valitsuses endas", teatas Org.

10. oktoobril saatis regionaalminister Siim Kiisler laiali ringkirja „Omavalitsuskorralduse reformi algatamine", milles palus kuu aja jooksul vastata, milline haldusreformi mudel on sobivaim reformi läbiviimiseks.
Varem, aastal 2009 esitleti omavalitsustele «haldusterritoriaalse korralduse reformi», mille tulemusena pidi loodama 15 uut maakonnasuurust valda + 5 linna.
Veel varem 2008. aasta algul valmis põhjalik reformikava, mis nägi ette omavalitsusliitudele keskse rolli andmist ja seadusega kindlate ülesannete panemist, samuti nende täitmiseks riigieelarvest rahastamise tagamist.
Esimene haldusreformi kava valmis juba sajandi algusaastatel. Kava kohaselt pidi Eestis tekkima ca 60 tugevat omavalitsust.

Ükski neist reformikavadest pole käivitunud, sest riigi tippjuhtkonnas pole jätkunud selleks koosmeelt ega ühist tahet.