Idee haldusreformiks: jaotada Eesti LEADER tegevusgruppide kaupa

Eestielu lugeja saatis Siim Kiisleri kuuele haldusreformi mudelile lisaks omapoolse variandi - jaotada Eesti LEADER tegevusgruppide järgi. Seal teevad omavalitsused vabatahlikkuse alusel nii või naa koostööd. Regionaalminister Kiisler kardab, et sel juhul ei kattuks loodavad omavalitsused inimeste toimepiirkondadega.

„Eestis on 26 LEADER tegevusgruppi, mis katavad kogu Eesti territooriumi ja kuhu on liitutud vabatahtlikult. Igas tegevusgrupis on kohustuslike liikmetena ka kaasatud kohalikud omavalitsused. Seega, enamuses tegevusgruppides mitu KOV-i. Neil on oma eelarve  ja tegevuskava. Rõhutan eriti - liitutud on vabatahtlikult ühiste eesmärkide realiseerimiseks. See võiks vabalt olla haldusjaotuse üheks võimalikuks aluseks," kirjutas lugeja Lääne-Virumaalt.

Kiisler: ideaalmudelit ei ole, kõik on võimalik

Siim Kiisleril on hea meel, et inimesed on hakanud haldusreformi osas ka ise omapoolseid ettepanekuid tegema. Tema sõnul on kindlasti võimalik erinevaid mudeleid kombineerida, kuna reaalses elus ei eksisteeri puhtal kujul nö ideaalmudelid.

„Meie poolt väljakäidud mudelid kajastavad erinevaid põhimõttelisi valikuid, sisaldades praktiliselt kõiki Eestis erinevatel ajaperioodidel väljakäidud reformi osiseid. LEADER piirkondi on Eestis praegu 26, kuid LEADER piirkondadesse ei kuulu kõik omavalitsused. Sinna ei kuulu näiteks maakonna keskuse linnad ja teised suuremad linnad, seega jääks LEADERi loogikast lähtudes omavalitsusüksuste arvuks umbes 40," rääkis Kiisler.

Toimepiirkond ja omavalitsus ei ühti

Samas kaasnevad ministri arvates üks-üheselt kohalike tegevusgruppide jaotuse aluseks võtmisel teatud probleemid.

„Esiteks, kuuluvad neisse ainult maapiirkonnad ja kui maakonnakeskused ja teised suuremad linnad jäävad eraldiseisvateks omavalitsusteks, siis ei pruugi omavalitsuse haldusterritoorium kattuda elanike igapäevase toimepiirkonnaga, mis on aga üks reformi aluspõhimõtteid.

Teiseks, on paljud LEADER tegevusgrupid maakonnaülesed, mis tähendab, et lisaks omavalitsuspiiridele tuleks muuta ka maakonnapiire. See tekitaks kindlasti lisapingeid.

Kolmandaks, kuna tegemist on projektipõhiste koostöö organisatsioonidega, mis ei lähtu elanike tegelikest igapäevastest toimepiirkondadest (liikumine töö, kodu ja teiste igapäevaste teenust vahel), ega seda toetavast avalikust infrastruktuurist (teed, koolid, töökohad, poed jne), võivad tekkida piirkonnad, mis ei vasta tegelikele tõmbekeskustele," ütles Kiisler lõpetuseks.

Hea lugeja, millist haldusreformi varianti sina mõistlikumaks pead? Vasta siin.