Läbi palumänniku sammudes jäid meie teele mitmed huvitavad taimed. Suhu pistmiseks jätkus ka pohli, sinikaid ja üksikuid mustikaid. Loodushäälte taustal jõudsime üsna pea Laeva rabasse.

Mööda laudteed kõndides viis tee meid ka siirde- ja madalsoosse, kus iseloomuliku lõhna järgi tundsime ära sookailu; õppisime tegema vahet hanevitsal ja küüvitsal ning pistsime kõrva taha teadmise, kuidas käituda rästikuga kohtumise korral.

Pärast lõunat ootas meid ees tiigielustikuga tutvumine. Kui juhendaja Aire kahvaga tiigi kaldal kiireid liigutusi tegi ning pärast suurte silmadega kahva sisu vaatas, olime kõik ootusärevuses.

Üheskoos kahva sisu uurides leidsime sealt puruvana, sääsevastseid, kakandeid, liuguri, sõuduri, ühepäevikulisi. Edasises õppetunnis loodusmajas tutvusime tiigiseltskonnaga juba põhjalikumalt, vaadeldes binokulaari abil, milline näeb välja vesikirp või sääsevastne. Õhtul kinnistasime teadmisi taimeliikidest viktoriiniga ja rääkisime päeva muljetest.

Teisel päeval jõudsime koos juhendaja Kristiga järjega lodumetsa, kus õppisime vahet tegema erinevatel puuliikidel. Kõige põnevamaks osaks kujunes aga puude kluppimine ehk tüve diameetri mõõtmine selleks spetsiaalselt mõeldud instrumendi ehk puu klupiga. Õppelaagri lõpetasime lühikese viktoriiniga.

Täname Helle Konti õppelaagri organiseerimise ning retkejuhte huvitavate programmide läbiviimise eest. Tänusõnad ka bussijuhile ja meie noorele õpetajale Liile, et ta lastele sellise toreda väljasõidu aitas organiseerida.