„Ka eramaid ületavad avalikuks kasutuseks olevad teed on inimestele liikumiseks vajalikud ning seega ka nende korrashoiu ja lumelükkamisega tegeleb üldjuhul vald. Kõige suuremad teekulud on talvel, kui on vaja teid lumest vabad hoida. Samuti teeäärte korrashoid ja teeaukude parandus.

Kuna saarel teeremondiks sobilikku kruusa ei ole, siis on aastaid tagasi saarele toodud kruus kulla hinnaga. Seda tuleb kulutada targu. Väga suur summa kuluski mõni aasta tagasi saarele toodud kruusale. Kruusa tegi kalliks kallis meretransport 76 kilomeetri kauguselt," selgitas vallavanem Aare Sünter.

Ruhnu saare pindala on 11,9 km², seejuures pikkus 5,5 ja laius 3,5 km. Püsielanikke on siin 130 kanti. Ei maksa aga arvata, et siin jalgsi või hobusega liigutakse, saarel on ringi liikumas ka kümmekond autot, nende seas ka valla elektriauto. Viimaseid võiks vallavanema sõnul saarel rohkemgi olla.

„Vallateed on sõidetavad. Riigitee, mis on saare põhiliselt kasutatav tee, on tolmuvaba kattega ja heas seisukorras. Kõrvalteed on enamuses pinnasteed, kuid on ka kruusateid.

Kuna saarel on vaid üks küla, mida läbib tolmuvaba kattega tee, on kõrvalteed üldjuhul vähem kasutatavad. Mõned kõrvalteed, mis on tihedamas kasutuses, on hetkel rahuldavas seisukorras. Kuna teeremont ei lõppe kunagi kusagil otsa, siis on ka meil veel kõrvalteedel korrastamist vajavaid kohti," rääkis Aare Sünter.

Teeregistri andmetel on Ruhnu saarel 1,7 kilomeetrit kohalikke teid.