Kalkuleerime veel: elektrimüüjad on käiku lasknud esmapilgul ahvatlevaid trikke
Eelmises lehenumbris avaldatud kirjutis „Hakkame kalkuleerima!" leidis ootamatult suurt vastukaja, küll mitte koduvallas, vaid vabariigis. Uudisteportaal Delfi paigutas selle isegi oma avalehele ja selle järele kogunes üllatavalt arvukalt kiitvaid ja tänavaid kommentaare.
Ühes kommentaaris heideti mulle siiski ette, et ma ei kirjutanud midagi muutuva hinnaga e. börsihinnaga pakettidest. Kirjutasin toona, et ma pole mängur ja eelistan kindlaid pakette. Eelnimetatud kommentaar jäi aga hingele kripeldama ja hakkasin asja uurima. Tulemuseks saigi pealkirjas avaldatud mõte (artikli originaalpealkiri "Ära iialgi ütle „iialgi", ehk kalkuleerime veel", eestielu.ee toim). Ette rutates võin öelda, et nüüdseks on mul kõik elektrilepingud sõlmitud ja kõik Eesti Energia muutuva paketiga. Miks nii?
Hakatuseks otsisin üles elektribörsi kodulehekülje http://www.nordpoolspot.com ja uurisin tegelikke börsihindu ning nende trende ja siis hakkasin nende hindadega kalkuleerima. Ja üllatus-üllatus - energiahinnad kujunesid soodsamaks kui kindlates pakettides. Huvitav seejuures on, et börsihindade trend on viimastel aastatel languses (muidugi mitte sirgjoonelises). Börsihind antakse iga tunni kohta ööpäevas ja on selle aja jooksul üsna kõikuv, öösel madalam, päeval kõrgem. Lisaks sellele on kõikumised pikemate perioodide kaupa, aga keskmisena tundub siiski, et soodsam on kasutada muutuvat paketti. Energiamüügiga tegelevad firmad eelistavad muidugi kindlaid pakette, sest see garanteerib neile kindla tulu. Eks see seletab ka asjaolu, et Eesti Energiaga sai sidekontorites lepingut sõlmida vaid kindla paketiga. Telefonivestlustes energiamüüjatega väitsid vestluskaaslased, et eelistavad ise samuti börsihinnaga pakette.
Ja kui nii võtta, siis kaotada ei ole midagi - hinnavahed ei ole minu tarbimismahu juures nimetamisväärsed ja kui ma mõne kuuga näen ära, et börsihinnaga ei ole soodsam, saan ma iga kell selle lepingu trahvita lõpetada ja valida soodsama variandi. Oma arvutis hoian käepärast Excelis tehtud arvutustabeli, kuhu piisab vaid sisestada elektriarvesti näidud ja momentaalselt näen ma, kas olen võitnud või kaotanud, et siis otsustada edasine tegutsemine.
Selle möödunud kuu jooksul on juba toimunud elektriturul olulisi muutusi. On lisandunud uusi pakkujaid ja vanad pakkujad on muutnud oma pakette ja hindasid, seega turg on aktiivne ja tõmbleb uue aasta ootuses. Igaüks püüab teha kõik ikka rohkema klientuuri värbamiseks. Käiku on lastud esmapilgul ahvatlevaid trikke. Näiteks 220 Energia pakub alaneva hinnaga pakette, mis võivad kergeuskliku ära petta. Kalkuleerisin ka neid variante ja midagi meelitavat ei leidnud. Asi on ju selles, et hinnad on kõrgemad aasta algul ehk siis, kui tarbimine on suurem ja ka börsihinnad eeldatavasti kõrgemad ning langevad suve poole, kui tarbimine väheneb ja ka börsihinnad eeldatavasti. Ja siis septembris tehakse tarbijale justkui kingituseks tasaarvestus, et keskmine hind ei läheks üle pakutud piiri. Edasi läheb juba püsiva hinnaga. See aga tähendab ju, et aasta esimeses pooles kasutab energiafirma suuremaid tulusid, ehk teisisõnu intressita laenu tarbija taskust, mis siis septembri lõpuks tagastatakse. On ju kaval?
Samal firmal börsihinnaga pakettides kaotab kahetariifne arvesti suure osa oma mõttest, sest ei tehta enam vahet öisel ega päevasel tarbimisel, väikeseks lohutuseks on vaid veidi odavam energiahind kahetariifse voolumõõtja puhul.
Ma ei hakka siinjuures enam tooma erinevate pakkujate hindasid, sest need, mis ma eelmises lehes kirjutasin, on juba ajast ja arust ja lehe ilmumise ajaks võivad praegusedki hinnad olla hoopis muutunud. Neile, kellel otsus veel langetamata, soovitan soojalt kasutada internetis kodulehte www.energiaturg.ee. Sinna sisestate oma aastase energiakulu ja selle ööpäevase jaotuse kahetariifse arvesti puhul, samuti selle, kas soovite muutuva hinnaga või püsihinnaga paketti ja näete kohe, kelle pakkumine on soodsaim. Ja siis näetegi, et erinevused on minimaalsed. Nüüd võib mõni lugeja, kes on näinud hinnapakkumisi, küsida, et kuidas see ikka nii saab olla, kui hinnad näivad üsna erinevad. Kui aga vaadata neid erinevusi veidi süvenenumalt, siis selgub, et hinnavahed on vaid sajandiksentides. Näiteks Eesti Energia lisab muutuvas paketis börsihinnale (koos käibemaksuga) 0,29 senti kWh kohta, mõned teised pakkujad 0,26 senti. Esmapilgul ilmne vahe, aga korrutage see (0,03 senti) läbi minu keskmise aastase voolutarbimisega (ca 3000 kWh) ja saate erinevuseks 90senti aastas. Elektrikütte kasutajatel tasuks siiski vaadata ka teiste müüjate poole, sest suure energiakulu puhul pääseb mõjule ka pisike hinnavahe.
Eesti Energia muutuvas paketis on siiski kahetariifne arvestus täiesti olemas. Tõsi, ei ole kindlaid tariife, vaid hind arvutatakse iga tunni börsihinna ja sel tunnil kulutatud energia alusel kaalutud keskmisena. Seega mõjutab kahe tariifi vahet börsihinna vahe. Eeldada võib, et see vahe enam nii suur ei tule, kui oli senini. Kõike ülaltoodut arvestades jõudsingi eelnimetatud otsuseni. Eks elu näitab, oli see otsus õige või mitte. Arvestades seda, et aastase kulu juures on makstavad summad nii lähedased, ei pidanud ma vajalikuks vahetada ka müüjat. Olen oma pika elu jooksul mitmeid kordi kogenud, et ka lojaalsus maksab midagi ja mõttekas on jääda järeleproovitud partneri juurde. Selles mõttes oli minu jaoks väga kummaline meie respublikaanist majandusministri üleskutse hoida Eesti Energiast eemale (ise on ta selle firma otsene ülemus).
Aga elektrist ühe kandi pealt veel. Kuna hinnatõusu miski ära ei hoia, tuleb üha rohkem mõelda tarbimise vähendamisele. Oma kodus olen kasutanud näiteks elektriboileri taimerjuhtimist. 2-liikmelise pere soojaveetarbe rahuldamiseks piisab täiesti 80-liitrise boileri 2- kuni 3-tunnisest kütmisest öösel enne soodusaja lõppu. Samuti olen vahetanud kõige kauem põlevates valgustites senised pirnid LED-lampide vastu. On suur vahe, kas 8 tundi põleb 60-vatine või 6-vatine sama valgusega lamp. Hinnavahe saab kaetud mõne kuuga.
