TOP 5: Lugejaid enam häirivad nähtused maanteedel

Kui küsida, mis inimesi liikluses enim häirib, siis võib-olla oleks esimene vastus - kaasliiklejad. Erinevate tee-ehitus teemaliste artiklite kommentaariumites on aga välja toodud teede planeerimisega seonduvad häirivad aspektid. Toome siinkohal välja viis kõige enam loetletud probleemi.

1. Sügavad kraavid teede ääres (hellitavalt mõrtsuk-kraavid)

Paljud inimesed ei mõista, miks rajatakse teede kõrvale sügavaid kraave. Asi ei ole ainult selles, et teelt väljasõit lõppeb kindlasti vähemalt autole tõsiste vigastustega, teepervel ei saa kõndida ega jalgrattaga sõita. Suuremad sõidukid peavad kurvides vastassuunast ruumi varastama, et mitte liiga tee äärde sattuda.

„Pärnumaal ehitati uus maanteelõik Are-Suigu vahele. Pidavat olema esimene maanteelõik Eestis, mis on ehitatud asfaltkatte mõttes nii nagu tegelikult peab ehitama. Tore. Aga kraavid ? Sellist asja, nagu teeperv ei ole olemas. Sõidurea ääres on tee äärejoon, mille taga kitsas asfaltriba ja siis kohe sügav kraav. Tee äärejoone taha jääv "perv" on nii kitsas, et näiteks ratta või rolleriga seal sõita ei saa (kuigi peaks!). Antud maanteelõigul sõidab väga palju raskeveokeid. Järskudes kurvetes sõidavad nad sageli ratas osaliselt üle tee keskjoone, et mitte liiga tee äärde sattuda. Vastutulijale tähendab see aga ohtlikku olukorda, sest tee äärde ei ole võimalik võtta."

2. Kehv tee-ehituse kvaliteet

Ehitatakse tee ning juba aasta pärast hakatakse seda lappima. Lugejad on mures, et kas odavamad lahendused meile lõpuks siiski karuteenet ei tee. Eks Eesti kliimal ole siin oma roll, et teed nõnda kiiresti oma kaubandusliku väärtuse kaotavad, kuid kas teeehituses kasutatakse ikka parimaid lahendusi?

„Bituumeniga segatud liiv mida teekatteks nimetatakse oli vene ajal märgistatud kui pindamata ja libe teelõik. Aga no mis siin rääkida...," kirjutas üks lugeja.

„Huvitavaks läheb, kui tuleb eurorahade eest ehitatud teid enda rahaga taastama hakata," mõtles teine.

3. Saarekesed ja ringristmikud

Ringristmikud ja erinevad saarekesed on inimesed pannud küsima - kas neid on nii palju tarvis? Ringidele ei mahu sõitma suuremad sõidukid, lumelükkamine on raskendatud, sõidutempo alaneb. Vahel on mitu ringristmikku üksteise järel.

„Nende miniringteede projekteerijad pole eluski sõiduautost suurema masina sangas olnud - seega pole neil aimugi, kui jama on bussi ja rekkaga neid ringe läbida. Aga et sellest veel vähe ei oleks, on miniringtee siseosa tihti veel munakivisillutisega, mis vihma ja külmaga veel eriti libedaks lähevad. Ilmselt on meie teeprojekteerijate häda selles et nad vastutavad teelõigu eelarvesse mahtumise eest, aga mitte liiklusohutuse eest."

4. Kitsad teed

Osa lugejaid teavad mainida kohti, kus tee on nii kitsaks tehtud, et kui buss sõidab talle mõeldud taskusse peatuma, ei mahu tema kõrvalt mööda sõitma. Vastassuunas on ka tihe liiklus ja nii peabki ootama kuni buss taas liikuma pääseb.

5. Ülereguleeritud teed

„Liiklusmärk, mis lubab sõita 60 km/h, siis varsti 70 km/h, siis jälle 60. Vahepeal peab kiiruse veelgi allapoole kruttima, ehkki otsest põhjust ei paista olema." Nii võib kokku võtta paljudele lugejatele häiriva aspekti liikluses.

Liiklusmärgid on olulised, ilma nendeta valitseks meie teedel tõeline anarhia. Samas häirib liiklejaid see, kui neid liiga palju on. Märk märgi küljes kinni, osad veel teiste taga peidus.

„Minuga juhtus nii, et olin ühel hetkel ringristmikus, aga kuna märki ei olnud teise märgi tagant näha, siis ei saanudki sellest teada. Hiljem olen sealt sõites ikka mõelnud, et kuidas esimest korda sinna kanti sattunu sellest aru peaks saama," kirjutas üks lugeja.

Hea lugeja, mis sind meie teede-ehituses kõige enam häirib? Kas oled mingis osas märganud arenguid? Kui sul on fotosid veidratest lahendustest liikluses, siis saada need aadressil [e-mail] või kasuta seda saatmisrakendust.