Haldusreformist või „kiirest“ ühinemisest
Tõenäoliselt ei ole Tapa valla soov ühineda naabritega (Ambla ja Aegviidu) lugejatele üllatuseks, sest informatsiooni hulk kohalikes ajalehtedes on järsult kasvanud. Kui ühinemise plussidest kirjutatakse suhteliselt palju (näiteks Tapa vallavanem Alari Kirt oma artiklis „Meil raisatakse praegu väga palju raha"), siis miinustest praktiliselt midagi (vaid murelike elanike artiklid).
Tekib õigustatud küsimus - miks? Täiesti kindel on, et edasiviivaks jõuks on kellegi kindlad motiivid ja ma ei hakka seadma kahtluse alla nende sihtide moraalsust. On vaja tunnistada, et medalil on ka teine külg ning sellest tahaksingi rääkida. Väga tihti toovad kiirustamine ja otsuste vastuvõtmiste pöördumatus endaga kaasa probleeme, mis on seotud konkreetse sammu läbimõtlematusega.
Alari Kirt annab oma eelpool nimetatud artiklis elanikele teada, et taanduda ei ole kuhugi, peab ühinema: „Täna me näeme, et elanikkonna arv väheneb, arved sooja ja elektri eest kasvavad, aga palka peab valla asutuste töötajatele maksma". Teiste sõnadega meil justkui väljapääsu ei olegi, ehkki Aegviidu juhid ja elanikud seda näevad, sest nad lükkasid meie ettepaneku tagasi (hääletasid 18 „poolt" ja 213 „vastu").
Samuti tahaks vaielda kulude optimeerimise efekti üle. Kahtlemata, väikeste koolide või muu asutuste sulgemine toob kaasa palgakulude ja hoonete ekspluatatsioonikulude vähenemise. Kuid, kuidas jääb siis transpordikulude suurenemisega (nt laste transport kooli) ja töötuse suurenemisega (töötud õpetajad)? Me saame kõik aru, et omavalitsuse tulud koosnevad tulumaksust, mida maksavad töötavad inimesed. Sama kehtib ka teiste valdkondade kohta, näiteks teede korrashoid. Jah, vallavanemal on õigus, et on vaja kuulutada välja suuri hankeid, hoides sellega kokku. Kuid kas siis on konkurentsivõimelised kohalikud väikefirmad ja meie elanikud, kes seal töötavad, see on eraldi küsimus.
Mõtiskleme ajaloo tasemel. Härra Kirt, kes tuli Tapa valda Ambla vallavanema ametikohalt, ütleb: „Ma ei tea, kas selleks saab Ambla vald, Tapa vald, Aegviidu vald või hoopis mõni neljas nimi. Ma ei oska selle kohta midagi öelda ja ma ei taha sellel teemal praegu rohkem spekuleerida.
Mul on ükskõik, võib Ambla vald tulla endise Ambla kihelkonna jätkuna". Võimalik, et varasemal ajal oli suhe selle vallaga tihe, kuid mina isiklikult puutusin sellega kokku alles nüüd, kui päevakorda tuli küsimus ühinemisest. Millised on ülejäänud Tapa valla elanike suhted Ambla valla elanikega, arvan, et need pole nii olulised majanduslikus plaanis.
On üks rahvatarkus - „Oma särk on ihule lähemal", just see printsiip võib saada määravaks uue, suurema territooriumiga regiooni juhtimisel. Sest tihti juhtub, et ühinemisprotsessis saab vähemuse (territoriaalse ja rahvaarvuga) esindaja suurema kaalu. Üks konkreetne näide - kui võtta eelmiste valimiste tulemused ja kujutada, et me oleme ühine vald, siis vallavolikogu koosseis oleks järgmine: 8 Tapa linna esindajat, 6 Ambla esindajat ja 7 endiste väikeste omavalitsuste esindajat (Jäneda, Lehtse). Sellest tulenevalt võivad rahavood olla suunatud piirkondadesse, mille esindajaid on rohkem (13), kui Tapa linna esindajaid (8).
Viidates elanikkonna suurenevale vaesusele pakutakse meile luua järjekordne liit, kuid kellega peaksime veel ühinema, et hakkaksid voolama piimajõed ja tekiksid pudrumäed, sellele ei oska praegu keegi vastata. Ehk peaksime juba mõtlema ühinemisele Rakverega või kohe Tallinnaga?
On veel üks detail, mis mind üllatas - kindel seos eelseisvate kohalike omavalitsuste valimisega. Seepärast, nagu räägivad ühinemise pooldajad, peab selle ära tegema enne oktoobrit 2013.
Kolm aastat on Tapa linna võim tegelenud igapäevaste asjadega, aga viimasel aastal otsustas tegeleda globaalse probleemiga - milleks selline kiirustamine? Et lahendada see probleem valutult ja kasulikult, on vaja aega, mille jooksul saab pidada dialooge (meedia, internet, koosolekud) kõikide huvitatud inimestega.
Peale seda tuleks korraldada rahvaküsitlus ja küsida vallaelanike arvamust ning siis, tuginedes üldisele arvamusele, langetada otsus.
