Ambla ja Tapa valla ühinemisläbirääkimistest: mida näitas SWOT analüüs?
Arutelul osalesid Tallinna Ülikoolist professor Georg Sootla ja Kersten Kattai ning ERKASest Jaan Lõõnik. Kõik nad on regionaalministri juures moodustatud töörühma liikmed, mille eesmärk on toetada kohalike omavalitsuste ühinemise uuringute läbiviimist.
Georg Sootla kõneles võimalikust Eesti regionaalarengu tulevikust, kus hetkel tundub jääma valitsema nn. linnaregiooni mudel, kus tulevased omavalitsused moodustatakse riigireformi käigus ümber kohalike tõmbekeskuste (linnade). Ambla valla seisukohalt on seejuures siis olulised Paide, Rakvere, Tapa, Tallinn ja Tamsalu, kui lähimad linnalised asumid.
Maakondade piiridest riigireformi tulemusena enam ei räägita, peamine on teenuste ja inimeste liikumine. Konsultandid olid läbi töötanud kahe valla arengudokumendid ja ette valmistanud lähtekohad SWOT analüüsiks. Üldiselt märgiti mõlema valla arengudokumentide head taset ja kvaliteeti.
SWOT analüüsis keskenduti viiele teemale - haridusele, sotsiaalteenustele, investeeringutele, juhtimisele ja põgusalt ettevõtlusele. Kõige elavamat käsitlemist leidis haridustemaatika, kuna selles valdkonnas on päevakorral suured muutused. Õpilaste arv on vähenemas, hariduse rahastamine on muutumas, rakendumas on uus õppekava. Ühinemise eelisena toodi välja ühise hariduspiirkonna loomise võimalus, eelkõige arvestades gümnaasiumiastet, et vastu seista Paide ja Rakvere piirkondadele. Koos oleks võimalus pakkuda paremat huviharidust. Ohuna nähti võimalust, et naaberomavalitsused ei soodusta õppimist ühinenud hariduspiirkonnas ja ikkagi moodustunud hariduspiirkond pole piisava suurusega, et säilitada gümnaasiumiharidus.
Sotsiaaltöös olid kõik nõus asjaoluga, et valdade rahvastik väheneb ja vananeb kiiresti. Erinevate sotsiaalteenuste vajadus ja hulk kasvab.
Ühiselt oleks võimalik osutada rohkem spetsialiseeritud teenuseid erinevate vajadustega abivajajatele, moodustada hoolekandepiirkonnad. Ohtudena toodi välja võimalik bürokraatia kasv ja kättesaadavuse vähenemine ääremaadel. Investeeringute planeerimisel toodi välja peamise ohuna nende koondumine keskusesse. Samas annaks ühine vald võimaluse tõsta investeerimisvõimekust ja paremini planeerida investeeringuid.
Juhtimise all toodi ühisomavalitsuse puhul välja mitmeid eeliseid. Valitsemiskulude efektiivsem kasutamine, ametnike kompetentsuse kasv, allasutuste juhtimise kompetentsi kasv ja piirkondlike keskuste kujundamine ja kodanikeühenduste aktiivsuse kasv. Ohuna märgiti ära, et kasvab bürokraatia ja kuluefektiivsust siiski ei saavutata.
Ettevõtluse osas nähti võimalust ühise ettevõtluspiirkonna kujunemiseks, kus on mitmete keskuste vahel võimalik luua võrgustik ja ühiselt piirkonda paremini planeerida.
Konsultantidele jäi kodutööks läbi arvutada Tapa ja Ambla valla haridusvaldkonna näitajad õpilaste ja õpetajate osas, kaasa arvatud hariduskulud. Samuti mõlema valla tehtud investeeringud ja võimalused investeerida edaspidi. Järgmine ühiskomisjoni koosolek toimub 30. novembril.
