Laste esimeseks ülesandeks oli leida kaardilt lasteaia asukoht, mis osutus väga lihtsaks. Seejärel seiklesime mööda asulat ning otsisime erinevaid asutusi ja Vokas elavate laste kodusid. Märkija märkis kaardile ja fotograaf pildistas. Külastasime kohalikku raamatukogu, sest just Voka raamatukogu oli seekord meie projekti koostööpartner. Raamatukogus asus ka varasemast ajast pärit makett, mille vastu me erilist huvi tundsime. Oli ju ka meil plaanis oma makett meisterdada. Kohalik asula uuritud, tekkis mõne aja pärast rühmatoa seinale meie laste nägemus asulast ja sealsetest hoonetest.

Maketti tahtsime meisterdada voolimistehnikat kasutades, siis tuli enne lõpplikku otsust proovida erinevaid voolimismasse. Katsetasime ja katsetasime ning otsus langes savi kasuks. Aga ka savisid on mitmeid.

Külastades kohalikku pankranniku savileiukohti, Aseri sinisavi kaevanduskarjääri, tellisetehase laoplatsi ja ise Kõrtsialuse külastuskeskuses saviga voolides, tegime otsuse: meie teeme oma majad valgest savist. Miks just valge savi? Ennekõike sellepärast, et see ei vajanud spetsiaalset ahju, oli kättesaadav ja seda võis ka värvida. Mõeldud tehtud.

Makett oli välja pandud oktoobris raamatukogus ja nüüd juba lasteaias kui kodukohta tutvustav õppevahend.

Foto: Külli Mänd

Meie ettevõtlikuse projekti üheks osaks oli ka esinemine ajaloopäeval Voka raamatukogus. Selleks päevaks said Britta Eliisel, Leenul, Johannesel ja Johanil selgeks nende emade-isade lapsepõlvest pärit laulud ja luuletused.

Projekt sai küll selleks korraks läbi, aga juba tekkis uus mõte, mida teha ja kuidas üles võetud pildimaterjali kasutada. Igal lapsel on valmimas pildiraamat või mapp või veel midagi, aga seda juba edaspidi.

Kokkuvõtteks võin öelda, et lastele meeldib ise teha, katsetada, proovida, õnnestuda, vahel ka ebaõnnestuda - see ongi õppimine. Sära laste silmis ja nende õhin, annab ka endale motivatsiooni, tahet ja tegutsemisindu.