Tagasi koolis: Saarde hariduselu ajalookonverents „300 + 25"
Möödunud on 25 aastat, elame taas oma riigis, vallas on vahepeal avatud Jäärja ja Kanaküla koolid, suletud Jäärja, Kanaküla ja Tihemetsa koolid, kool Kilingi- Nõmmes kannab nimetust Gümnaasium jne. Viimase 25 aasta jooksul on keskhariduse saanud 1101 noort inimest. 25 aastat on olnud täis võite ja kaotusi. Kaduviku radadele astus Kilingi-Nõmme kooli legendaarne direktor Hillar Hanssoo, kelle 85. sünniaastapäeva 15. septembril 2012 tähistasid endised õpilased ja kolleegid.
Meil oli põhjust peatuda koos praeguste õpilastega 25 viimasel aastal. Tegime seda 9. novembril ajalookonverentsil „300 + 25" ja kutsusime esinema endisi õpilasi. Reedene tööpäev oli põhjuseks, miks nii mõnigi vilistlane esinemisest ära ütles. Suur tänu nendele, kellel oli võimalus tulla oma koolimälestusi ja juba tekkinud elukogemust jagama.
Päeva esimeseks ülesandeks oli esinemine klassi ees. Tagasi koolitunnis olid vilistlased Jaanus Moppel (lõpetas keskkooli 1980), Mati Tikerpuu (1992), Rainis Nagel (1993), Eiko Tammist (1994), Raul Allikivi (1998), Siiri Raniero (Tikerpuu) (2000), Keio Kanarbik (2005). Oma kooliajast rääkisid sel päeval tundides õpetajadki.
Konverentsi I osa oli pidulik, täis tervitusi ja meenutusi. 400 km kauguselt oli tulnud tervitussõnu ütlema Pärnu maakonna Haridusosakonna juhataja Avo Juss. Praeguseks Soomes kehalise kasvatuse õpetaja ametit pidav endine haridusjuht tõdes, et Kilingi-Nõmmes on alati tublid õpilased ja õpetajad olnud. Muretsema paneb teda aga olukord, kus palju aastaid pärast kooli lõpetamist tunneb õpilane vana õpetaja ära tema päevinäinud palitu järgi.
Konverentsi tervitasid Saarde Valla haridusnõunik Evald Tamsalu, Tali Kooli direktor Signe Post, Surju Põhikooli direktor Heidi Kodasma ja Häädemeeste Keskkooli õppealajuhataja Ülle Iir. Naaberkoolidest oleneb meie kooli hea käekäik, nemad saadavad meile oma tublid õpilased gümnaasiumisse. Kõik tervitajad rõõmustasid sõbralike suhete üle valla ja maakonna koolide vahel.
B.G. Forseliuse Selts ühendab 300-aastase ajalooga koole üle Eesti. Kilingi-Nõmme Gümnaasium on seltsi asutajaliige ja seepärast saadeti konverentsikutse seltsi juhatusele. Kambja Ignatsi Jaagu Põhikooli direktor Enn Liba saabus konverentsile rõõmsate uudistega. Seltsi juhatuse otsusega autasustati Kilingi-Nõmme Gümnaasiumit Suure Kuldtukatiga, õpetajad Moonika Ringas, Eha Kukk ja Terje Pahk said Ignatsi Jaagu medali.
Eesti keele õpetaja Ille Varneri medal kannab nime Wastne Testament 1686. Medali juurde kuuluva tunnistuse taustaks on EELK Saarde Katariina kirikus asuv „talupoegade kuninga" Karl XI monogrammitahvel. Direktor Aarne Link juhatas lühidalt sisse konverentsi selle osa, kus meenutati direktor Hillar Hanssood.
Pühendunud korvpallitreener tunnistas, et just direktor Hanssoo oli süüdi selles, et temast läbi mitme põlvkonna korvpallurite kasvataja sai. Kokkutulnute ees andis Aarne Link lubaduse, et järgmisel aastal vilistlaste kokkutulekul esineb koolimees pikema sõnavõtuga.
Hillar Hanssoo õpilane Helgi Piir andis ülevaate koolilaste elust enne 1959. aastat. 11. lend oli õnnelik, et just nende klassijuhataja oli ajalooõpetaja Hillar Hanssoo. Koos temaga kasvas aktiivne, positiivse ellusuhtumisega, õpihimuline klass.
Konverentsi II osa kandis pealkirja „+25 - vilistlaste meenutused". Kolonel-leitnant Mati Tikerpuu rõhutas, kui oluline oli algklasside õpetaja Laine Piirmetsa osa tema arengus, et ta sai koolist kaasa suhtlemisjulguse ja nakatus tänu õpetja Ülo Libliku kompromissitusele spordipisikuga. Jurist Rainis Nagel meenutas õpetaja Olli Andessaare nõudlikkust ja arutlustunde. Päästeametis töötav Eiko Tammist tuletas õpilastele meelde, et oluline on õppida õigel ajal. Töö kõrvalt, täiskasvanuna on seda väga raske teha ja jääb üle õpetajate käest andeks paluda hooletult tehtud õppeülesannete pärast. Majandusteadlane Raul Allikivi rõhutas, kui oluline on tunnistada muutusi igapäevaelu osana, arenguna, väljakutsena, võimalusena. Videopilt viis konverentsikülalised hetkeks Ameerikasse.
Siiri Raniero tõdes, et koolimälestused on temaga alati kaasas ja on suur õnn, et kaugused võib tänasel päeval hetkega olematuks muuta.
Algklasside õpetaja Keio Kanarbik muretses, et ta on valesti esinejaks kutsutud, kuulus ta pole, edulugu puudub. Keiol jäi märkamata Kilingi-Nõmme õpilaste ja õpetajate suurt imetlust: ta on täiesti eriline noormees, kellele meeldib õpetada 4. klassi õpilasi ja näha nende arenemist.
Konverentsi III osa kandis pealkirja „25+ - tulevased vilistlased" ja oli tulevikku vaatav. Millised on meie vilistlased 25 aasta pärast? Kuivõrd mõjutab IT areng tänapäeva õpilast?
7.b klassi õpilane Maru-Mehis Kore kandis ette slaidikava „Balti tee", mis jutustas Balti ketist. Noormees tegi seda inglise keeles.
2.a klassi õpilane Hanna Tali tutvustas kuulajatele, kuidas nad terve klassiga valmistasid põhjalikult ette ja teostasid veebiraamatu avaldamise. Õpetaja Terje Pahk ainult natuke suunas ja juhendas. Veebiraamatut on võimalik kõigil huvilistel kooli kodulehel vaadata.
12.r klassi õpilane Anett-Hildegard Laarmann rahustas kuulajaid teatega, et eelmise õppeaasta küsitluse põhjal on internetisõltuvus haaranud esialgu ainult veerandi gümnaasiumiõpilastest.
Mis saab edasi? Vaja on veel uurida!
Pika konverentsipäeva lõpetas õpetaja Eve Sinijärve rahvatantsijate emotsionaalne esinemine.
Endised õpetajad arvasid, et konverents läks korda. 25 aastat sai kokku võetud ja kooli tuleviku suhtes nemad ei muretse. Koduse ülesande said seekord kaasa endised õpetajad: valida kodusest fotoarhiivist välja Kilingi-Nõmme Keskkooli piltidel jäädvustatud ajalugu ja kirjutada üles mälestused. Direktor Erli Aasamets lubas, et koduse ülesande kontroll tuleb kindlasti.
