Projekti "Flowbike" turundusjuht Kristjan Lind kirjutab:

Kui väiksena arvas Mart klassikaaslaste eeskujul, et temast saab ühel päeval politseinik või tuletõrjuja siis õppimine tugeva reaalkallakuga klassis kasvatas tõsisest mehest ka targa ja teadmistejanulise maailmakodaniku, kes oma iseloomule kohaselt leidis ühel päeval, et tõsisel mehel võiks olla ka tõsine eriala ning asus õppima Tallinna Tehnikaülikooli masinaehituse instituuti.

Eriala valik oli õige ning õpingud sujusid ladusalt, tänaseks päevaks on Mardist saanud kahekordne BEST insenerivõistluse eesti vooru võitja. Balti voorus saavutas koos võitkonnakaaslastega ülitihedas konkurentsis väga kõrge kolmanda koha. Sellel kevadel ootab teda ja kaksikvend Märti taas ees sõit esindama Eestit insenerivõistluse Balti voorus.

Vahepeal toimetab Mart aga TTÜ-s ühe väga põneva tudengiprojekti kallal, nimelt ehitab ta koos grupikaaslastega hüdromootoriga jalgratast. Ikka sellepärast, et õppida ja areneda. Mardi arvates on TTÜ kaotamas just praktilist õpetust inseneri erialadel ning sellised projektid kus tuleb lisaks masina teoreetilisele projekteerimisele see lõpuks ka reaalselt valmis ehitada, rõõmustavad meie noorinseneri südamest. Siiski peab ta projekti Flowbike kõige väärtuslikumaks õppetunniks grupitöö kogemust- 9 noorinseneri tegutsevad omakeskis, ilma mingisuguse juhendamise ja järelvalveta on vaja piiratud ressurssidega valmis ehitada tehniliselt keerukas seade. Mart vastutab just hüdraulika poole projekteerimise eest ning on ehitusmeeskonna eestvedajaks. Edasiste eesmärkide kohta ütleb nooruk ainult: " Per aspera ad astra (tõlge: läbi raskuste tähtede poole)".

Mardi tegemistel saab silma peal hoida www.facebook.com/Hratas ja www.ttu.ee/Flowbike (Projektis Flowbike osalevad: Marti Arak, Kristjan Lind, Kristofer Talviste, Priit Kuljus, Liina Kolk, Henri Saar, Erko Õunapuu, Elmar Bergmann ja Mart Kolnes.)


Mis on projekt Flowbike?

Sel kevadel alanud ettevõtmine on TTÜ Mehaanikateaduskonna tudengite magistriõppe ühisprojekt.

Kristjan Lind andis teada: „Selleaastase projekti raames valmib innovaatiline hüdromootoriga jalgratas - FlowBike. Tegemist on täielikult ideeliikuriga mis ei pretendeeri geniaalsusele ega lihtsusele, pigem on meie eesmärk avardada iseenda ja meid ümbritseva kogukonna maailmapilti, raputada halli argipäeva millegi ebatavalisega."

Projekti tutvustuses on kirjas, et hüdroajamiga jalgratta eelis tavalise kettülekande ees on võimalus nii esi kui ka kaheratta veoks. Mägiratturitel seisavad ees uued tipud kui ühel päeval hakkab ka nende jalgratta esimene ratas neid mööda mäge üles vedama. See on üks lihtsamaid näiteid kus ja mis võiks meie projektist ka igapäevaellu rakenduda.

Tudengid kirjutavad: „Innukalt kogunesime kõik esimesele koosolekule, kus hakkasime lausa üksteise võidu pilduma erinevaid ideid, mis meie sees on haudunud kõik need aastad veel ehitamata masinatest. .

..Projekteerimisfaasis tabas meid lõpuks ka see löök, mis oligi vist salamisi õppeaine väljundisse sisse kirjutatud - õpikuteooria reaaleluline rakendamine on sama klassi ülesanne kui filmitrikkide järeletegemine. Võimalik aga oluliselt keerulisem kui algul tundub. Nii pidime loobuma ja hoo pealt ümber tegema paljusid oma projekteerimisplaane. Näiteks oli meil idee osta omale pumba asemel mootor, reverseerida selle tööpõhimõte ning kasutada seda siis vajaliku surve saavutamiseks.

Müügimehed ja muidu targad inimesed olid kõik nõus, et teoreetiliselt võiks see töötada aga praktikasse ei soovitatud meil seda rakendada. Kuna projekti edukus on mõõdetav vaid valmistootena valisime kindlama tee ning pumpama hakkasime siiski pumbaga... Kui ühel päikesest sillerdaval sügispäeval saime kõik proovida oma enese käte ja mõistusega tehtud hüdroratast ning pressida läbi pumba esimesed liitrid õli oli see õnnis tunne küll võrreldav vanaisa kingitud esimese Školniku proovisõiduga. Kõik need unetud ööd ja keskpäevased tormamised tundusid nüüd tühistena, sest rõõm ja uhkusetunne üheskoos saavutatust sundis unustama isegi ebaõiglaselt väikese euroopa ainepunktide arvu, mis selle mahuka projekti eest meie kõigi isiklikele ÕISi kontodele kanti. Selle asemel peame me hindamatuks ühiselt veedetud tegusat aega, omandatud praktilisi kogemusi ning ühte hullumeelset teostust, mis jääb kroonina ehtima meie kuldset ülikooliaega. Oleme kogu tiimi nimel siiralt tänulikud TTÜ - le, et lisaks akadeemilisele teoreetikale üritatakse pakkuda ka veidi praktilisemat ja elulähedasemat kogemust ning peame selle projekti üheks tähtsaimaks õppetunniks meeskonnatöö kogemust, mille saime üheksast võrdväärsest liikmest koosnevas suurepärases inseneritiimis. Lisaks oleme õnnelikud, et hoolimata põhja- maisest kargusest põleb eestlaste hinges siiski elavalt lapsik entusiasmileek ning leidub inimesi kes on nõus kaasa tormama „teeme ära" projektidega - Aitäh kõikidele toetajatele!"