Teises loengus tutvustas kasetohu iseärasusi Andres Rattasepp. Ta  rääkis, kuidas ja kust korjata kasetohtu ning näitas, mis sellest elastsest materjalist teha saab. Lőpuks said kőik huvilised seda oma käega katsuda ja töötoas valmisid isegi esimesed näputööd. Tuli välja, et polegi nii raske, kui korralik materjal käepärast.

Käsitöötoas oli huvilistel vőimalus tutvuda viltimise saladustega ja meisterdada taimsetest materjalidest vaipa vői linikut.

Näitusel ja müügil oli aga igasugust kaupa, vaatamata materjali päritolust. Teisel korrusel  oli avatud huvipakkuv näitus etnograafilistel ainetel kootud kinnastest, kampsunitest, mütsidest. Samuti köitsid pilku kaunid tikandid riietel ja kottidel.

Müügiletid pakkusid erinevaid kaupu

Alumise korruse koridorid olid seevastu vallutanud kohalike ja ka teistest valdadest tulnud käsitöölised. Pakuti väga erinevaid tarvilikke tarbekaupu, kui ka ehteid ja riietusesemeid. Silma hakkas keraamika alates nööpidest ja lőpetades  taldrikutega, vilditud saunamütsid, kootud sokid, mütsid, kindad, hulgaliselt lapitööd, väga armsaid titapapusid, tikanditega kaunistatud raamatukaaned, mobiilikotid, järjehoidjad - jagub ikka inimestel fantaasiat. Tähelepanu tőmbas kirevavärviline seebivalik, mille lähemalt uurimisel sai teada ka nende koostise.

Huvitav päev andis juurde erinevaid mőtteid ja lisas uut indu. On öeldud, et eestlane on laulu- ja tantsurahvas, aga peab lisama, et eestlane on ka käsitöörahvas. Just sellistel päevadel osalemine ongi tőukeks uuteks loominguteks, sest teiste töid nähes tuleb omalgi tahtmine mőnd uut asja katsetada.