Entusiast: mees innustab noori huvituma mootorite maailmast
Loo kultuurikeskuse keldris ja maja ümbruses on aastaid mootorite põrinat kuulda olnud. Põhjuseks Loo keskkooli majandusjuhataja ja Jõelähtme tehnikaspordiklubi eestvedaja soov anda lastele võimalus teha lähemat tutvust mootorite maailmaga. Selle motomehest lastesõbra nimi on Väino Haab.
Milline on Jõelähtme tehnikaspordiklubi ajalugu?
See maja, kus me tegutseme, on Lool kultuurikeskus olnud seitse aastat. Kunagi, kui seda rekonstrueerima hakati, siis ega keldrisse nii väga ei pressinud end keegi peale meie. Nüüd tullakse vaadatakse küll, et täitsa vahva ja ilus on siin. Tõsi on ka see, et üleöö see sündinud ei ole. Aastaid 25 olen kindlasti juba selle ala ja poistega tegelenud. Enne olid meil garaažid linnuvabriku territooriumil, siis nokitsesime seal, aga tingimusi võrrelda ei ole võimalik.
Millega siin tegeleda saab?
Eelkõige tehnikaspordiga. Meil on siin palju mootorrattaid ja üldse erinevat tehnikat. Olen püüdnud lastes huvi kogu aeg hoida, sest ega väike laps tegelikult tüdineb väga kiiresti ühest asjast ära. Sellepärast on näiteks ka need legod siin laua peal ja just tõin poistele siia ka akvaariumi. Nii nad istuvad siin akvaariumi ees, jälgivad kalu ja tunnevad elus loodusest hingerahu ning rõõmu. Ega nad ise ei mõtle nii, et nüüd tulin siia ringi ja minust saab maailmameister. Olen püüdnud motoringis käivatele lastele tehnika pisikut süstida ja võimalikult kindlat vundamenti edaspidiseks tegevuseks laduda.
Teoreetilist poolt õpetan neile niivõrd, kuivõrd seda mänguliselt on võimalik lapsele edasi anda. Ma olen proovinud maha istuda ja rääkida mootorist või mootorratta detailidest, aga ega see neile eriti huvi ei paku. Küll aga, kui meil mõni ATV või mootorratas katki läheb, siis püüame seda koos parandada. Siis on neil huvi ja tegelikult omandavad nad nii kohutavalt kiiresti neid teadmisi. Kui tuleb mõni esimese klassi poiss ja küsib, kas ilma varasema kogemuseta trenni saab tulla, siis ikka saab. Juba kümne minuti pärast on nad ratta seljas ja sõidavad. Vahva on nendega koos toimetada.
Kes siin ringis käivad?
Lapsed esimesest kaheteistkümnenda klassini välja. Mul on varasemalt käinud ka lasteaia viimasest rühmast lapsi. Kui teised lähevad magama, siis neil on kokku lepitud ema ja kasvatajaga, et nemad tulevad siia trenni. Üks staažikamaid, esimesest klassist alates motoringis käija on momendil 12. klassi noormees Lauren Braks.
Minu pluss on see, et ma ise töötan koolis majandusjuhatajana. Ma olen päevast päeva nende laste keskel. Teinekord vahetunni ajal sajab mulle kümme meest kabinetti, et oma asjad enne trenni juba ära rääkida.
Asi on hästi toiminud ja mingit vastuseisu ma ei ole sellele alale alates valla tasandist ja lõpetades kooliga kohanud. Lastel on koht, kuhu tulla ja oma aega veeta.
Mis tasemel te poistega trenni teete?
See on olnud enda lõbuks tegemine. Kuna tehnikasport on hästi kallis, siis läbi aegade olen püüdnud laste aega sisustada ja anda neile võimalust selle alaga tegeleda. Paljudel ei ole jaksu mootorratast või ATV-d endale koju osta. See aasta ehitasime kaks speedway ratast ja käisime Tabasalus ka suure raja peal nendega sõitmas.
Päris võidusõit ta ei olnud, rohkem poistele proovimiseks. Järgmisel aastal tahaks aga küll nelja mehega võistlustele välja minna. Minu siht on speedwayle eluvaim sisse puhuda.
Tabasalu rada juba taastati ja ka Kohtla-Nõmmel on rada olemas. Loolgi oli oma rada, sellel sai üks võistluski peetud, paraku jäi see eramaadele ja seal tuli muu arendus peale.
Võib tulevikus Jõelähtme valda speedway rada tulla?
Riigimaid selleks jagub, paraku on motospordiga nii, et seal on mingil määral ikka mürinat, kuigi viimased nõuded on sellised, et kuuleb võib-olla ainult mootori pöörete sahinat. Aga inimestele on sisse kodeeritud, et mootorratas teeb palju häält ja see tekitab vastuseisu. Loomulikult öösel ei sõideta ja hommikust õhtuni ka mitte. Trennid käivad 2-3 korda nädalas, kestavad ka vaid tund-kaks. Siin teeb olukorra raskemaks ka see, et Rebala muinsuskaitseala tõttu päris igale poole seda rada ehitada ei saaks. Aga ma pole lootust maha matnud. Tegime poistega siia spordihoone kõrvale vanast tenniseväljakust jõude jäänud maalapile ühe minispeedway raja. Mulle tundub, et see on algus, see suur rada peab tulema ja tuleb ka kuskile siia. See on lihtsalt aja küsimus.
Miks teile just speedway nii südamelähedane ala on?
Mina jõudsin selle ala juurde kunagi läbi Reino Viidase, kes sõitis isegi Euroopa mõistes väga kõval tasemel. Ken Viidas on tema poeg, kes on praegu valitsev Eesti meister.
Eestis olid see aasta esimest korda üle 20 aasta speedway meistrivõistlused. Et väikest konkurentsi pakkuda, osalesin ka ise, sest mul omalgi on kerge pisik sees. Ja kuna päris viimaseks ei ole jäänud, siis lähen ka järgmisel aastal starti. See on selline asi, mille juurde kunagi tulnuna on raske loobuda.
Mille eest on klubi tehnikapark soetatud?
Masinaid on meil tõesti päris palju. On mõned üksikud poiste enda rattad, aga suurem osa kuulub ikkagi klubile. Mul on siin ka kaks muruniitjat, millega me suvekuudel raha teenime. Osutame poistega spordiklubi tasandil muruniitmise teenust näiteks ühistutele ja hooldame jalgpallistaadioni.
Pisuke siit, pisuke sealt, lisaks saame ka vallast toetust. Vallatoetus on ka ruumidele, mis on väga oluline.
Siin käimiseks ei pea lastel oma ratast olema. Poisid ei pea ka midagi maksma selle eest tegelikult.
Nii palju, kui siin mõni poiss on tahtnud rohkemat, siis me oleme kehtestanud klubi poolt tasu 13 eurot kuus. Kõik raha, mis ma suudan kuskilt mingil moel poiste abi ja valla toega tekitada, lähebki tehnika peale.
On see koht siis ikkagi vaba aja veetmiseks või trennis käimiseks?
Kohati tuleb siin ka isa rolli mängida. Ka tüdrukud käivad siin, küll kalu söötmas, niisama istumas kui ka poistega juttu rääkimas. Lastel on selline koht siin, mis neile midagi pakub ja kus nad tunnevad end oma maailmas olevat. Kui selline sombusem või porisem ilm on, siis toimetamegi siin sees, nokitseme rataste kallal ja kellel parajasti remondituju ei ole, see mängib või teeb midagi muud. Ring ise on kolm korda nädalas, kella kahest neljani. Teinekord ei saa õhtul uksigi kinni panna, sest lapsed ei taha ära minna.
Suures osas piirdub meie tegevus vaba aja sisustamisega, andekamate poistega olen püüdnud rohkem tegeleda. Kui lapsevanema soov on võistlussporti harrastada, siis tuleb asjaga tegelema hakata.
Tuleb seda spordiklubis tihti ette?
Kui on poistes potentsiaali, siis ma olen püüdnud ise vanematega rääkida, et sellise hea käe ja lahtise mõtlemisega lapsest võiks midagi tulla. Aga eks see asi jääb tihti ka võimaluste taha. Siin minu juures on neil võimalus kooli kõrvalt käia nii kaua, kui nad seda soovivad.
Paljud poisid, kes on siin kunagi käinud ja on oma teed läinud, tulevad siit ikka teinekord läbi, istuvad ja räägivad juttu. Mul on ka suuremaid mootorrattaid, teinekord nii mõnigi kunagine motoringi poiss käib rajal vanu aegu meenutamas.
Möödunud motohooaja tublimad
Eesti Meistrivõistlustel esimese kolme hulka jõudnud mehed:
- I koht EMV Speedway - Ken Viidas
- III koht EMV Quadracers - Ardo Tigane
Eesti Meistrivõistlustel hästi esinenud poisid:
- I koht EMV Motokross Quad 200 - Martin Adamson. Mehaanik ja treener: isa - Mart Adamson
- Väga tublit sõitu on teinud motokrossi 85 cc klassis - Hans Priidel. Mehaanik ja treener: isa - Eglit Priidel
Poisid, kes Speedway hooajal võistlustel esimest korda stardijoone taga olid:
Tublimad motoringi poisid on veel:
Taisto Tamm, Hans-Kristjan Volmerson, Jürgen Koitla, Rauno Tilts, Robin Kalur, Mario Soop, Henry Luig, Georg Andreson, Marten Luig, Markus Kippa, Richard Marcus Piirimäe
Tublim mehaanik - Lauren Braks
