"Mõisa-ajastu jõulumaa" on läbilõige ajast, millal talunikud töötasid mõisnikutele ja piirkondade nn keskusteks olid uhked mõisad koos oma kõrvalhoonetega. See oli aeg, kus kõik tööd vilja külvamisest vilja lõikamiseni ja lamba pügamisest villa ketramiseni tehti ära käsitsi. Põldu hariti ja puupalke veeti hobustega. See oli aeg, kus lapsed mängisid peeruvalgel kondivurridega ja jõulukuuski kaunistati piparkookide ja õuntega.

Jõulumaa ringkäigul külastatakse MEMME-TAADI KAMBRIT, TÖÖRIISTADE KAMBRIT, SALADUSLIKKU KATUSEKAMBRIT JA MEELEOLUKAT TEGEVUSTEKAMBRIT!

MEMME-TAADI KAMBER

Selles kambris tutvume endisaegse memme-taadi elutoa eluoluga. Missugused nägid välja voodid, kapid, tooli, lauad, jne, toa sisustus ja eluks oluks tarvilikud vahendid/tarvikud? 

TÖÖRIISTADE KAMBER

Tööriistade kambris õpitakse tundma kõnealuse ajastu tööriistu: vikatit, leivalabidat, alasit, vokki jne. Neid kasutatakse paljudes taludes veel tänapäevalgi. Eraldi tutvutakse meeste ja naiste  tööriistadega. Neid ja paljusid teisi tööriistu on võimalik ka oma käega katsuda. Lisaks eelnenule toimub ka talvepühade kombe kohaselt õnne valamine tinast ja/või küünlavahast.

SALADUSLIK  KATUSEKAMBER

Katusekambritesse ja/või pööningutele on läbi aegade tallele pandud asju ja esemeid, mida sagedasti vaja ei olnud või mis olid asendatud uutega. Sinna nn kasutute asjade (mis ajapikku võisid väga väärtuslikuks muutuda) alla või sisse peideti tihti oma kogutud vara, olgu selleks siis raha, väärisesemed, perereliikviad jne. Lähme meiegi valitsejamaja pööningule ja katsume aaret otsides  oma  õnne proovida.

MEELEOLUKAS TEGEVUSTEKAMBER

Tegevustekambris tutvume lähemalt vanade tavadega, laulame jõululaule ja paneme proovile oma oskused ajastu mängudes. Jõulude, nagu ka aastavahetuse juurde, kuulusid õlgede ja heinte tuppa toomine, lahkunud esivanemate mälestamine küünalde süütamise kaudu, töötegemise keeld, jõulukirik, jõulupuu ehtimine, eriliste ja rohkete toitude valmistamine, saunaskäimine, kingitused, jõulukroonide ja -krässide valmistamine, jõululaulude laulmine, jõulumängude korraldamine jne.

PILETIINFO

  • Pilet kõikidele gruppidele ja üksikkülastajatele (lapsed, täiskasvanud, pensionärid) ainult 3 €. Gruppide saatjatele sissepääs tasuta.
  • Piletiinfo ja broneerimine - Ethel 5667 0008; ethel@intro.ee

ÜLDINFO

  • Jõulumaad korraldavad Karksi külamaja vabatahtlikud ja Karksi Ordumeistrid MTÜ.
  • Jõulumaa info facebookis MÕISA-AJASTU JÕULUMAA lingi all.
  • Jõulumaa toimub Karksi mõisa valitsejamajas - keldrikorrusel, memme-taadi kambris, pööningul ja peosaalis.
  • Jõulumaa esimeseks külastusajaks kell 9.00.
  • Jõulumaa ringkäik ja tegevused kestavad orienteeruvalt 1,5 tundi.
  • Gruppidele ettetellimisel borš 1€ portsjon. Ettetellimisel on võimalik pakkuda ka jõulupraadi (kartul, sealiha, hapukapsas või kartul, verivorst, hapukapsas).
  • Ettetellimisel (tasuline lisateenus) on võimalik kutsuda ringkäiku lõpetama armastatud Jõuluvana.

LÜHIDALT KARKSI MÕISAST

Peale Liivi sõda ja eriti peale Põhjasõda hakkas arenema Karksi mõis (Schloß Karkus). Mõisa keskuseks kujunes linnusest kaks kilomeetrit kirdes paiknev teederist. 1747. aastal kinkis Vene keisrinna Jelizaveta Karksi mõisa Georg von Lievenile. 1795. aastal läks mõis Johann von Weidemeyeri omandusse. Alates 1800. aastast kuni võõrandamiseni 1919 kuulus mõis von Duntenite suguvõsale. Mõisa viimane omanik oli Reinhard von Dunten-Dalwigk, täisnimega Reinhard Graf Dunten Baron Dalwigk-Schauenburg-Lichtenfels.

Mõis ehitati esimest korda esinduslikumalt välja 18. sajandi teisel poolel von Lievenite ajal ning teist korda 19. sajandi esimesel poolel von Duntenite ajal. Ühekorruseline puidust barokne peahoone on praeguseks hävinud, kuid säilinud on mitmeid stiilseid klassitsistlikke kõrvalhooneid, sh valitsejamaja ja 1840. aastal valminud ait. Ait pärineb tegelikult 18. sajandist, kuid oma rikkaliku klassitsistliku väliskuju sai ta 1830-1840 kestnud ümberehituste käigus.