Arvo Maling:oma Mulgimaa arenguprogramm
Eesmärgiks oli arutada koos riigiisadega, kuidas riik saaks kaasa aidata Mulgimaa arengule ja läbi selle säilitada mulgi keelt ja kultuuri. Seekord oli teemaks majanduse ja infrastruktuuri küsimused. Inimesed elavad seal, kus on töökohad ja korras eluks vajalik taristu. Tähtis on, et inimesed jääksid elama Mulgimaale, sest siin on kergem säilitada mulgi keelt ja etnograafilist omapära. Olime ette valmistanud ka taotluse riigiisadele, kus soovime, et alates 2014. aastast loodaks Mulgimaa arenguprogramm. Lisaks veel rida mõtteid, mis annaks ära teha mulkide elujärje parandamiseks.
Mulgimaa arenguprogrammi eesmärgiks on kohaliku majandus- ja ettevõtluskeskkonna ning inimressursi arendamine. Programmi toel soovime luua tugistruktuure, mis tegeleksid ettevõtlikkuse arendamisega piirkonnas, sealhulgas koolides ning toetaks uusi ettevõtteid mentortegevusega. Soovime rohkem tähelepanu pöörata Mulgimaa eripärade ärakasutamisele ettevõtluses ja püüame koondada ettevõtjaid ühisturunduseks. Töökohtade kasv piirkonnas ja koostöö on taotlusele allakirjutanute arvates need märksõnad, mis toetavad Mulgimaa jätkusuutlikkust. Oluline on, et inimesed seoksid enda ja oma firma tuleviku Mulgimaaga. Viimasel rahvaloendusel loendati mulgi keele oskajaid alla 10 000 inimese, samas elab piirkonnas 22 000 inimest. Riigikogu Mulgimaa toetusrühmaga koos aru pidades tõdes regionaalminister Siim Valmar Kiisler, et Mulgimaa on sellise programmi jaoks liiga suur, kuid lubas siiski programmi loomist oma ametkonnas kaaluda.
Meile annab jõudu teadmine, et samasugused programmid Setomaal ja Peipsiveeres on hästi käivitunud. Samuti on positiivne kogemus olnud kaks aastat tagasi loodud Mulgi Kultuuriprogramm, mille toel viiakse ellu palju projekte, mis väärtustavad ja annavad edasi mulgi keelt ja kultuuri. Siinkohal vaid mõne selle programmi toel ellu kutsutud tegevused: ilmub ajaleht „Üitsainus Mulgimaa", toimuvad Mulke ülikuul, mälumäng „Mia küsu, sia vasta". Välja on antud mulgikeelset kirjandust ja valmimas on õpik Karksi murre, samuti toimuvad koolitused õpetajatele, kes annavad edasi mulgi keelt ja kultuuri ning palju muud.
Majandus- ja kommunikatsiooniministri Juhan Partsiga kohtudes tuli kõne alla riigiteede olukord. Riigimaanteedest on 64,8 protsenti kõvakattega, Viljandimaal on aga see näitaja 52,2 ja Valgamaal lausa 46,7 protsenti. Minister rääkis plaanist suunata uuel Euroopa Liidu eelarveperioodil rohkem vahendeid riigi kõrvalmaanteede remondiks ja selle abil olukorda tunduvalt parandad.
Ühe uue ideena käisime mulkide poolt välja mõtte toetada sarnaselt hajaasustuse veeprogrammile, mille toel on viimasel viiel aastal rajatud kaevusid talude juurde, ka talude sissesõiduteede remontimist ja elektriühenduste parandamist. Sageli on need esimesed probleemid, mis takistavad uuel põlvkonnal või linnast maakodu otsivatel inimestel hajaasustusse elama asumist.
Arutelude käigus tõstatasime küsimuse ettevõtlustoetuste jagamise kriteeriumitest. Riigi ettevõtluse toetuspoliitika on seni olnud suunatud suurtele ja eksportivatele firmadele. Samas annab juba praegu väikeettevõtlus üle poole Eesti sisemajanduse kogutoodangust. Mulkide sooviks on, et riik uuel Euroopa Liidu toetusperioodil suunaks palju enam toetusi väikeettevõtluse arendamisele ja korraldaks toetuste eraldamist, arvestades erinevaid Eestimaa regioone. Heaks näiteks selles valdkonnas on LEADER meetme kaudu eraldatud ettevõtlustoetused, mis lõid uusi töökohti ja arendasid konkreetset piirkonda. Ettevõtluse arendamine kohapeal pakub inimestele tööd ja seeläbi väheneb inimeste äravool Tallinnasse ja välismaale.
Mulkide taotlus eeltoodud küsimustega sai päris mitme ministri ja riigikogulase lauale, eks nüüd tuleb huviga oodata, mis meile vastatakse. Ega see pole mingi ime, kui tuleb jälle mulgi kuub selga ajada ja pealinna riigiisadega kõnelema minna, ikka niikaua kuni me oma tahtmise kätte saame.
