FOTOD: Mitmesaja-aastane Puurmani mõisapark tehti sada korda ilusamaks

Imeilusa Puurmani mõisa juurde kuulub suursugune 14,5-hektarine park. Mitmesaja-aastases pargis ei olnud kunagi tehtud süstemaatilist hooldustööd. Vaated lossile ning maastikule olid liigselt suletud, aja jooksul oli parki istutatud või seal ise kasvama hakanud mittesobilikke puid. Nii otsustatigi, et selline väärtuslik paik tuleb korda teha. Käesoleva aasta kevadel sai tööde I etapp läbi.

Heakorrastuse projekti tellis Puurmani vallavalitsus juba 2006. aastal, selles tõi OÜ Artes Terrae välja peamised tegevussuunad pargi korrastamiseks.

„Projekt kooskõlastati Muinsuskaitseameti ja Keskkonnaametiga. Heakorrastuse projekti alusel saime likvideerida pargist peenvõsa, mõned ohtlikud puud ning eemaldada parki püstitatud ebasobiliku spordiinventari. Samuti said teostatud pargitiigi-äärse pärnaallee istutustööd, mille käigus istutati 25 pärna. Heakorrastuse projekti viimase etapina taastasime ajaloolised pargiteed, mille äärde sai ka valgustus. Töid rahastas SA KIK erinevatel aastatel maakondlikust programmist," selgitas Puurmani abivallavanem Arvo Pennonen.

Vajas mõtestatud hooldustöid

Seni toimusid pargis väiksemad hooldustööd vaid siis, kui tormituuled olid mingeid kahjustusi tekitanud - korjati murdunud puid ja oksi ja oligi kõik. Keskkonnaametiga konsulteerides leidis vallavalitsus, et pargi hea tervise nimel on vaja läbi viia mõtestatud hooldus- ja raietöid.

„Kuna Artes Terrae maastikuarhitektid omasid mõisapargist väga head ülevaadet, siis tellis vallavalitsus mõisapargi puistu hoolduskava just neilt. Lähtuvalt ajaloolisest pargistruktuurist ja pargi praegusest kasutusest toodi välja vajalikud raied ja vajalikud hooldustööd, et parandada pargis kasvavate põlispuude kasvutingimusi ning avada vaated pargist maastikule ja vastupidi. Vaated pargis asuvale lossile, mille restaureerimistööd lõpetati 2010. a, olid liigselt suletud nii isetekkelise uuenduse kui ka juhusliku ja parki mittesobimatu uusistutuse tõttu," rääkis Pennonen.

Likvideeriti ligi 500 puud

Euroopa Regionaalarengu Fondi meetme "Looduse mitmekesisuse säilitamine" avatud vooru kaudu rahastati renoveerimistöid 4,6 ha pargiala korrastamiseks. Projekti raames võeti ette tugevasti kahjustatud ohtlike, surnud ja kuivanud puude raie ning põlispuudele tehti ka võralõikust. Eemaldati isetekkelist taimestikku, mis lõi paremad kasvutingimused pargis kasvavatele puudele ning avas vaated avalikuks kasutamiseks mõeldud pargist maastikule ja maastikult mõisaparki.  Algse plaani järgi pidi töödele kuluma veidi üle 100 000 euro, kuid riigihanke võitnud OÜ Vilkest tegi 12 000 eurot väiksema pakkumise. 2011. aasta novembris saigi töödega pihta hakata. Suurem osa töödest lõpetati tähtajaliselt.

„Raiesse kuuluvate ja võrahoolduslõikust vajavate puude märkimine toimus pargisektorite kaupa. Kaasatud olid Keskkonna- ja Muinsuskaitseameti spetsialistid, omanikujärelevalve teostajad ja töövõtja. Järgmise sektori märkimisel vaadati üle teostatud lõikused ja sedasi kuni tööd valmis said. Tööde käigus langetati pargis 24 negatiivse hindega põlispuud, likvideeriti 485 isetekkelist puud, 690 puul teostati võrahoolduslõikust ning viidi läbi põõsaste hooldus- ja raietööd. Haljastustööd teostati freesitud kändude maa-alale," loetles abivallavanem.

Alleede taastamine ja kalapääs

Et mõisapargi rekonstrueerimistööd saaksid jätkuda, siis koostas vallavalitsus KIKile taotluse haljastusprojekti rahastamiseks. Vastust veel saadud ei ole. Jätkuvate projektidega soovitakse taastada näiteks kahjustatud või hävinud alleesid.

„Hetkel on käimas Ühtekuuluvusfondist rahastatava vooluveekogude seisundi parandamiseks IV taotlusvoor  ning sinna tuleb esitada taotlus pargi kõrval asuvale paisule kalapääsu rekonstrueerimiseks," ütles Pennonen lõpetuseks.

Puurmani mõisas tegutseb kool

Puurmani mõisa park asub Jõgeva maakonnas, ajalooliselt Tartumaal Kursi kihelkonnas Pedja jõe kallastel. Loss koos kõrvalhoonete ja pargiga on muinsuskaitse all. Park on looduskaitse all 1959. aastast, selle pindala on 14,5 hektarit.

Pedja jõe paremal kaldal, praeguse pargi väravate lähedal, paiknes keskajal ordulinnus, mille asemele kujunes hiljem Puurmani mõis. Mõisa eestikeelne nimi on tuletatud selle rootsiaegsete valdajate von Buhrmeistrite suguvõsa nimest. 1713. aastal läks mõis abielu kaudu von Manteuffelitele, kelle perekonna valdusse jäi see kuni võõrandamiseni 1919. aastal. 1923. aastal asus lossi kool, tänapäeval on Puurmani gümnaasium terviklikult ja kaunilt taastatud mõisakool.

Pargi barokne alusstruktuur pärineb 18. sajandist; barokkparki on 19. sajandi keskel romantismile iseloomulike võtetega ümberkujundatud.

Põnevaid fakte ja legende

1918.a. detsembris moodustas Vabadussõja kangelane Julius Kuperjanov Puurmani lossis partisanide pataljoni. Seda sündmust meenutab mälestustahvel peahoone seinal.

Kummitus lossis

Lossi saalis kõnnib keegi kepile nõjatudes lohisevate sammudega. Kuuldud on klaverimängu ja koolikella helisemist, aga nähtud pole kedagi.

Norskamistuba

Krahvinna magamistoa kõrvale hiljem juurdeehitatud kambrit kutsuti norskamistoaks. Väidetavalt saatnud võimukas krahvinna sinna magama krahvi, kes oli kõva norskaja.

Park proua soovil

Ülejõe pargi kohta räägitakse, et see olla rajatud krahvinna käsul. Ta ei tahtnud oma magamistoa aknast näha, kuidas töölised põllul tööd teevad, ning lasi selle vaate varjamiseks istutada puud. Mõisaajal rehitseti kõik pargiteed igal õhtul üle. Esimesed sammud võis neile teha ainult krahvinna ise.

Allikas: Keskkonnaamet

Projekti nimetus:  Puurmani mõisapargi rekonstrueerimise I etapp

Projekti meede:  Looduse mitmekesisuse säilitamine

Projekti maksumus:  89249,78 eurot

Euroopa Regionaalarengu Fondi toetus: 80315,88 eurot