Noorte kunstnike reis Tallinnasse ehk kole kunstihuvi kupatas kunstiõpilased KUMU-sse

2. novembril käisid Käina Kaunite Kunstide Kooli kunstiõpilased õppereisil. Reis kujunes toredaks ja huvitavaks varasest ärkamisest, tormisest ja vihmasest ilmast ja pikast äraoldud päevast hoolimata. Alustasime bussireisi Käinast.

Jõudnud pealinna oli meie esimeseks sihiks KUMU kunstimuuseum. Meid ootasid näitused muuseumi mitmel korrusel. Lisaks nende vaatamisele külastasime muuseumi suletud alasid ehk siis uurisime, kuidas kunsti säilitatakse ja vajadusel taastatakse ajahambast puretud teoseid. Õnnestus näha mitmeid erinevaid restaureerimisprotseduure: maalide ja graafikateoste puhastamine, pildiraamide kuldamine ja erinevad taastamistehnikad olenevalt teose valmimisajast. Kummaline tunne oli hoida käes paarisaja aasta vanust paberilehte graafilise pildiga, mis oli restaureerija käe all saanud sootuks uue ilme. Sellest, et see tõesti vana on, rääkis vaid pilt ja paberi väljanägemine. Aeg restauraatorite juures kulus ülikiiresti ja hea meel oli tõdeda, et meie riigi käsitöölise oskused on maailma mastaabis vajalikud. See, mida kunstikooli kunstitundides õpime on tarvilik kunstiteoste säilitamise seisukohast. Ebaõigete tehniliste võtete ja materjalidega valmistatud töö ei säili nii hästi nagu võiks ja selliste tööde eksponeerimine on keeruline. Ja selgus, et häid restauraatoreid ka vajatakse eesti kunstimuuseumides. Seejärel väike lõunapaus Rae restoranis ja kohe edasi taas kunstiradadele. Seekord siis Adamson-Ericu muuseumi, kus oli viimaseid päevi võimalik tutvuda portreemaali näitusega. Sel aastal oleks täitunud 110 a. Adamson- Ericu sünnist, nii oligi näitusel esindatud tema sünnipäevakülalistena tolleaegsete kunstnike-sõprade maalitud autoportreesid. Tutvusime ka muuseumi püsiväljapanekuga ja kuulsime meistri elust mõndagi. Kasvõi seda, et Ad-E olles sünnilt paremakäeline õppis elu lõpupoole veel vasaku käega maalima, sest vigastatud parem käsi seda enam teha ei lasknud.

Muuseumitunni praktilises osas valmis igaühel oma autoportree. Saime need koju kaasa ja valminud töid saab Käinas huvikooli näitusesaalis peagi näha. Kui lõpetasime oma muuseumi kunstitunni oli vihmasadu lakanud ja ilm leebunud. Nii teostus ka meie plaan jalutada pisut vanalinnas ja Toompeal. Tänud tahame edasi anda meie toredale bussijuhile Alarile, kes meiega kõik plaanitu vapralt kaasa tegi. Käis näitusi vaatamas, joonistas oma portreed ja juhtis veel bussi ka! Kõik me tahaksime mõnda sellist reisi veel kogeda! Järgmiste kunstisündmusteni!