Eesti piir jääb kodutülide klattimise ajal auklikuks

Endised piirivalve juhtfiguurid toetavad Tarmo Kõutsi seisukohta, et piiri valvamine on oma kvaliteedis pärast politsei- ja piirivalveameti liitmist kaotanud, muutudes suures organisatsioonis teisejärguliseks tegevuseks, kirjutab Põhjarannik.

1992.-2006. aastani Alajõe kordonit juhtinud Juhan Voist, kes enne erruminekut juhtis piirivalve piirkonna staabis piiriturvalisuse jaoskonda, leiab, et olukord piiril on läinud kehvaks. Kui varem oli ühekilomeetrise piirilõigu kohta 1,3 piirivalvurit, siis nüüd on see arv oluliselt väiksem ning mõnel pool ei jätku kilomeetri kohta ühtegi inimest. Ja olemasolevadki piirivalvurid ei saa alati kohal olla. Näiteks siis, kui korrakaitseteenistus saadab neid lahendama ülesandeid, mis seni on olnud politsei pädevuses. Olgu see või mõne peretüli lahendamine.

Sel ajal, kui piirivalvurid Eesti kaugemates nurkades korda loovad, tekivad piirile aga augud. Kui palju neid on, on keeruline öelda - rikkumisi lihtsalt ei avastata. "Võtame näiteks salasigaretid, mida toll avastab ja konfiskeerib - need juhtumid on olemas, aga kuidagi pidid need ju Eestisse saama, piiririkkumisi selle kohta aga ei avastata," on Voist nördinud.

Loe pikemat lugu Põhjarannikust.