Põlvamaa üheks sümboliks olevat Taevaskoja piirkonda külastab RMK hinnangul 30-40 tuhat inimest aastas, kuid senini pole suudetud selle turismist tulenevat majanduslikku potentsiaali rakendada.

„Nii ettevõtjad, omavalitsused kui kohalikud kogukonnad tegelevad igaüks n.ö oma asja ajamisega ja koostöö kõigi osapoolte vahel on alles väga algusjärgus," nentis Põlva valla volikogu esimees Ahti Bleive. Leiti, et koos tegutsedes oleks võimalik teha piirkond märgatavalt atraktiivsemaks ja pakkuda turistidele kohapeal rohkem teenuseid. Tõstatati turismivõrgustiku loomise vajadus. "Samas anti endale aru, et turismiteenuste osutamise ja loodushoiu vahel peab valitsema tasakaal," rõhutas Bleive. "Keegi ei soovi looduse kahjustumist ja massturismi suurt kasvu. Pigem on vajalik saavutada selline olukord, kus turist ei piirduks ainult Taevaskodadel käimisega vaid tarbiks ka erinevaid piirkonnas pakutavaid teenuseid. Läbi selle võidaksid kõik - alates ettevõtjast ning lõpetades kohaliku elaniku ja omavalitsusega."

„Alustama peab laiapõhjalise võrgustiku ja kogukonna omavahelise suhtlemise traditsioonide loomisest," on Timmo kindel. Järgmisteks sammudeks oleks selgitada, milliseid kanaleid pidi korraldada kõige tõhusamalt sisemist infoliikumist, aga ka kokkusaamised peaksid muutuma regulaarseteks. Samuti peeti vajalikuks töötada edasi ühtse turismipiirkonna identiteedi väljatöötamisega.

„Võrgustiku loomine on otstarbekas ka EL järgmiseks rahastamisperioodiks valmistumisel," tõi Timmo välja. „Võimekus läbi viia ühisprojekte peab välja kasvama seestpoolt tulevast vajadusest. Ja selleks ettevalmistuseks on just eelseisev aasta väga hea aeg."

Seminari organiseeris sihtasutuse SA Põlvamaa Arenduskeskus turismiarendusjuht Ulla-Maia Timmo ja üritust modereeris Tartu Keskkonnahariduskeskuse töötaja Robert Oetjen.