Kõigepealt tuli ületada tehnilised probleemid
Esmalt meenub muidugi ajalehe kokkupaneku tehniline pool. Lehe tegemine käis tänapäeva mõttes peaaegu et põlveotsas.
Olin selleks ajaks töötanud viis aastat Kadrina Keskkoolis, kui ettevõtja Tiit Järvekülg tegi mulle ettepaneku asuda tööle Kadrina EPTsse. Sellest oli lehe tegemisel palju abi, sest toonases EPT arvutibüroos oli mul kasutada tolle aja kohta üsnagi korralik arvuti. Tegemist oli P1 ehk 086 protsessoriga arvutiga, mis töötas operatsioonisüsteemiga DOS. Suure tõenäosusega ei ole tänane iPodi ja iPadi põlvkond sellest kuulnudki. Bill Gates (57, USA fi rma Microsoft ideoloogiline juht ja suuromanik - toim.) oli selleks ajaks küll ka Windows 3.1-ga maha saanud, kuid minu tööarvutisse polnud see veel jõudnud.
Iga lehetegija teab, et ajalehte tehakse spetsiaalse küljendusprogrammiga. Minul seda ei olnud, oli sellesama DOSi põhine tekstiredaktor Word (vist versioon 5.5). Sellega sai kirjutada teksti ning seda veergudesse seada. Pealkirjade tegemiseks oli eraldi programm.
Kui artiklid olid arvutisse sisestatud, seadsin need õige laiusega veergudesse ning trükkisin välja. Pealkirjad ning muud kujunduselemendid trükkisin eraldi välja ning edasi tulid appi käärid ja liim. Lõikasin veerud, pealkirjad ja kõik muu välja ning kleepisin neljale A4-mõõdus lehele.
Paljundusmasina abil tegin neist kaks A3 mõõdus lehepoolt, mis läksid trükikotta.
Teksti kvaliteedil polnud seetõttu suurt vigagi, kuid pildid tulid säärast kiviaegset tehnoloogiat kasutades üsna udused.
Esimesed lehenumbrid olid sisu poolest täiesti oma aja nägu. Paljud lehelood tuli toimetajal endal kirjutada, nii nagu see väikestes lehtedes ikka on, kuid algusest peale oli „Kodukandil" ka arvukalt kaastöölisi, nii et lehematerjali kokkusaamisega ei olnud erilisi probleeme. Oma ajaga ühte sammu
Et Eesti oli äsja taas iseseisvaks saanud, tuli vallaelanikele tutvustada värskeid õigusakte, seetõttu võttis suure osa leheruumist enda alla ametlik teave. Juttu oli rahvakapitali obligatsioonide arvestuskaartidest ja majapidamiskaartidest, tubli kaastööline oli vallavanem Jaan Stern, kes tutvustas näiteks Eesti riikliku hooneteregistri koostamisega seonduvat, pannes vallaelanikele südamele, et inventariseerimisbüroo ja vallavalitsuse töötajatesse tuleks suhtuda mõistvalt ja usaldavalt.
Vallavanema artikkel teede korrashoiust 1992. aasta lumerohkel talvel aga kinnitab igivana tarkust, et pole midagi uut päikse all: „Vallal puuduvad tehnilised vahendid ja raha eelnevast selguva väga mahuka lumetõrje tegemiseks. Võin ainult soovitada nende piirkondade ettevõtetele ja elanikele, kus Teedevalitsus lumetõrjet ei teosta, ühendada oma tahe ja vahendid, et teedel oleksid mingidki liikumisvõimalused." Valla keskkonnanõunik Arvi Põldaas, endine Kadrina Keskkool kehalise kasvatuse õpetaja, kirjutas Kadrina valla keskkonnaprobleemidest, Kadrina Kunstidekooli direktor Eve Vunk laste huvihariduse võimalustest Kadrinas. Valla tervishoiu ja hoolekande nõunik Ilmar Merisalu kirjutas aga nii tervishoiust, sotsiaaltööst kui ka heategevusest. Saame teada, et juba 1992. aastal osales Kadrina Keskkool Euroopa Ühenduse ja Maailma Tervishoiuorganisatsiooni programmis „Tervist edendav kool". Sääraseid koole oli toona Eestis vaid kümme.
Toonane EPT arvutibüroo töötaja, praegune Solarise keskuse turundusjuht Georgi Viies aga kutsus Kadrina rahvast loobuma seitsmekümnendate tööstusküla mentaliteedist: „Inimesed, vaadake enda ümber! Ergutage paksu kultuurikihi alla maetud ajusid. Te elate imedemaal. Kiirustage istutama oma isiklikku „kroonipuud". Äratage elule see kena koht, mis on loodud elu nautimiseks."
Samuti leidsid lehes kajastamist muud kohalikud sündmused ja probleemid ning teave vallavalitsuse ja volikogu tegevusest. Kajastamist leidsid ka rahvusvahelised suhted, kuna aktiivne vald ja mitmed asutused, sh Kadrina Keskkool, arendasid sõprussuhteid Rootsi, Soome ja teistegi maade sõprusvaldade ja asutustega. Toimetaja tahtel oli lehes ka naljanurk.
Sealt sai vallarahvas näiteks teada suurejoonelisest plaanist avada Kadrina kandis Lääne-Virumaa esimene metroo liinil Kadrina - Kadapiku - Tirbiku - Kihlevere - Võipere - Vatku - Kadrina, millega saanuks igapäevaselt tööle ja koju sõita umbes 8 miljonit inimest - 47% rohkem kui Moskvas. Karikatuure aga joonistas tubli kaastööline Volle Vint, kes praegu on Eesti ühe tuntuma IT-ettevõtte Datel juhatuse liige.
Oma koht oli lehes ka reklaamil, esimestes numbrites avaldati seda lausa tasuta, kuid hinnakirja järgi maksis lehekülje suurune reklaam 960 krooni, 1/16 lehekülge aga 60 krooni.
Esimesed lehenumbrid nägid siiski üsna igerikud välja, kuid mõne aastaga sai „Kodukandist" juba täiesti korralik ajaleht.
„Kodukandile" teravat sulge ja vahedat keelt soovides Ilmar TOMUSK