Ettevalmistustesse olid kaasatud ka lapsevanemad, kes aitasid koguda näituseesemeid. Väljapanekuid jagus nii saali kui ka rühmaruumi. Näha sai merega seotud uuemaid ja vanemaid tarbeasju, tööriistu, kalurirõivaid ja isegi iluasju. Õpetaja Heli Vassar, kelle lapsepõlv möödus rannaäärses Mahu külas, toimetas näitusele mitmeid oma perekonnas kunagi kasutusel olnud esemeid.

Näitusel oli palju, mida vaadata ja uurida. Vähemtuntud nimetustega esemed olid seal näiteks tuur, mis on puidust ja rauast tehtud tööriist jää lõhkumiseks; tullid, millega kinnitati aerud paadi külge; rüsa - võrgust torujas kalapüügivahend; käba - puidust nooljas „nõel" kalavõrkude tegemiseks ja parandamiseks.

Teemast laiema ettekujutuse loomiseks käidi veidi varem terve rühmaga Eesti meremuuseumis. Giidi selgitustest said lapsed uusi teadmisi laevaehituse ja meremeeste mehise töö kohta. Hiljem jalutati ka vanalinnas ja imetleti Tallinna lahele avanevat vaadet. Peol esinesid lapsed väga tublilt. Laulud, luuletused ja tantsud olid hoolega selgeks õpitud. Esinesid ka Minna Teiva ja Mari-Lys Liima Uhtna koolist. Rahvalikud merelaulud, kitarrihelid ja akordioniviisid, mis lasteaias kõlasid, viisid kuulajad mõtetes kaugetesse paikadesse ning möödunud aegadesse. Meremehed on ju lõbusa, aga ka romantilise hingega rahvas.

Peo lõpus andsid lapsed isadele üle kingituse, mis oli samuti mereteemaline - oma käega portselantaldrikule maalitud kalad või majakas.

Meri tekitab igaühes meis erinevaid mõtteid, mälestusi või kujutlusi. Merel on tuhat nägu ja sada südant, ütlevad meremehed. Tahaks loota, et need lapsed on nüüd juhatatud teele merede avastamise poole.