Aga muutuvad ajad tõid Kobelasse ka kahjuks sellised aastad, mil rahvamaja esine plats seisis tühjana. Kuidas tungib jõulutunne südamesse? Ja mis tunne on tervitada sõpru ja naabreid kogunedes aastavahetusel külakeskuse platsile, kus ei ole säramas kuuske? Võib ka nii, aga...

80-ndatel meie külas lapsepõlve veetnud ja nüüd aastaid eemal elav Kaire mäletab, et kuusk oli seal justkui aastaringselt. See tõsiasi näitab, kui tugevalt väärib traditsioon jätkamist.

Oleme saanud üle vahepealsest mõõnaperioodist ja tänu inimeste headusele, hoolivusele ja aktiivsusele on meie keskuses tuledesäras jõulupuu. Esimene aasta Ivo ja Marika Antoni erametsast.

Hõbekuused üle tee naabertänavalt andsid Aivar ja Ilme Niklus, Eevi ja Volli Mihhailov ning sellel aasta Tiina Ploom oma ema-isakodust.

Aitäh teile ja rõõmuks meile, et andsite ülekasvanud hõbekuuskedele enne ahju minemist veel võimaluse särada! Oleme tänulikud kõigile külameestele, kes on alati abiks olud oma jõuga keskusesse kuuse toomisel.

Ja kui Kaire tuleb jõuluajal oma koduküla kuuske vaatama, on tal lastele näidata ka väikene kaks aastat tagasi Linda rahvamaja juurde maasse juurduma pandud kuuseke.

Kallist rahu ja ilusat jõuluaega!