"Nüüd on meil kaasaegsed tingimused, ja seda mitte ainult tootmiseks," räägib ettevõtte omanik Renee Mikomägi. "On ka tasemel olmeruumid, saunad, riietusruumid. Näiteks Harku vallas, kus siiani tootmine käis, olid tingimused töölistele kehvapoolsed."

Üks põhjustest, miks uus hoone rajati, oligi tahtmine teha algusest lõpuni kõik oma käe järgi, lisab ta. Sellega muutub ka tootmine märksa efektiivsemaks.

Torud ise rajatud

Mõte Kiili tagasi kolida mõlkus ettevõtte juhil meeles juba mitu aastat. 2007. aastal osteti Kiili maad juurde. Projekteerima hakati uut hoonet aga alles eelmisel aastal.

Nagu ikka tekib suuremate ehitiste puhul ka ootamatuid väljaminekuid. Kui algselt taheti veevõtu tarbeks rajada puurkaev, siis päästeamet selle plaaniga ei nõustunud. "Kuivõrd me teeme puidust maju, siis on töökojas ka keskmisest suurem põlenguoht," selgitab Mikomägi. "Tuletõrjujatel peab olema veevõtukoht.

Oli vaja oma raha eest rajada vee- ja kanalisatsioonitorustik." See pole odav lõbu. Ettevõte pidi rajama 900 meetrit torustikku, maksma läks see 160 000 eurot.

Oma raha eest tuli rajada ka vajalikud asfaltplatsid hoone ümber. Aga Mikomägi sõnul tasub see kõik tulevikus ära, sest seni ruumide rendi peale kulunud raha jääb alles.

Eelistavad kvaliteeti

Estnor OÜ on hea näide sellest, kuidas sihikindel ja kindlalt kavandatud tegemine ettevõtte edukaks muudab. Mikomägi sõnul on firma käive tosina aasta jooksul pidevalt kasvanud. Langus tekkis vaid masu ajal, 2009. aastal, kui tellimuste maht langes ja käive kahanes 2/3 võrra, olles aasta lõpuks 515 000 eurot. Juba järgmisel aastal järgnes tõus, käive oli 1,28 miljonit. 2012. a lõpuks prognoosib Mikomägi käibeks aga juba 2,5 miljonit.

Stabiilseks tõusuks on vaja vastavat turgu. Estnori toodangust läheb peaaegu 90% Norra, mida Mikomägi iseloomustab kui "puitmaja-hullu" riiki. "Isegi kui inimesel on seal mitu maja, peavad need kõik ilmtingimata puidust olema," märgib ta. Estnori toodang on ka Norra turu jaoks disainitud, majades kasutatakse käsitööpalke. Lisaks palkmajadele toodetakse vajadusel elementmaju.

Maju on toodetud ka mujale, põhiliselt Rootsi. Üks palkmaja on valmistatud Soome ning paar tükki Eestisse.

Üha rohkem on Estnoris plaanis hakata valmistama passiivmaju, sest nende järele kasvab Norras nõudlus pidevalt. Selle jaoks tehakse juba praegu koostööd passiivmajade projekteerimisele spetsialiseerunud Norra ettevõttega.

Kuigi Estnori toodangu järele on Norras nii suur nõudlus, et Mikomägi sõnul pidid nad tänavu väga palju tellimusi ära ütlema, ei kavatse ettevõte mammutiks kasvada ja masstootmist alustada. "Tahame hoida kvaliteeti," selgitab firma omanik. "Pigem teha natuke vähem, aga korralikult."
__________________________________________________________________________

Estnor OÜ

• Asutati aastal 2000. Aastast 2001 kuulub ettevõte 100% Renee Mikomägile.
• Toodetakse käsitöö-palkmaju ja elementmaju.
• Uue hoone valmimisega Kiilis koondatakse tootmine sinna kokku. Lisaks Kiilile jätkab ettevõte palkmajade tootmist ka Jõgevamaal Siimustis. Uues hoones Kiilis asub tööle 16 inimest.
• Uus tootmis- ja kontorihoone läks maksma ca 900 000 eurot.
• 2011. a oli ettevõtte müügitulu 2 miljonit eurot, selleks aastaks prognoositakse 2,4 miljoni eurost käivet.
• Ca 90% toodangust läheb Norra.
• Et Norras saaks lihtsamalt tegutseda, luuakse sinna ettevõte nimega Estnor AS.