Need, kes liiguvad, võivad päeval jalutamas käia, soovijad saavad vaadata telerist seriaale, lugeda raamatuid ja ajalehti. Üle neljapäeva on meie kodus tegeluspäev, siis lauldakse, mängitakse ja peetakse meeles sünnipäevalapsi lillede ja kommi -karbiga. Meie tegelusi juhendab Helle Pajula ja mõnikord on tal kaasas ka Heino, kes aitab meeleolu luua.

Sellega, et hooldekodust on saanud kodu, peab harjuma nii hoolealune kui ka tema lähedased. Mõnel läheb harjumine ja teistega arvestamine libedamalt, teisel võtab see rohkem aega.
Nüüd küsime elanikelt „Kas kodu on ikka kodu?"

Kas oled selle mõtte, et nüüd on Su koduks hooldekodu, omaks võtnud?

Helmi, 85-aastane, Miila külast -Olen hooldekodus elanud kuus aastat ja rõõmustan enda uue kodu üle, pole varem sellist elu elanud. Söök hea, pesu puhas, tuba koristatakse ära ja hooldajad on sõbralikud.

Helge,74-aastane, Ulvi külast -Olen harjunud, ilma hooldekoduta läbi saa, kodu minul enam ei ole ja uueks koduks on hooldekodu. Ainuke soov oleks hiljem üksi toas olla.

Endel, 64-aastane, Haljala vallast - Olen hooldekodus elanud tervise pärast 4 aastat. Kuid selle mõttega ei ole veel harjunud, tahaks kodus olla, kuid päris kodu on kaugele maha jäänud. Eluga hooldekodus võib rahule jääda, kurta ei saa.

Helja, 80-aastane, Vinni vallast -Selle mõtte ma võtsin kohe omaks, kui siia elama tulin. Kodus ei saanud enam ise hakkama ja poeg elab kaugel, oli abistajat vaja. Käin laulmas, õues jalutamas, ajame teiste hooldekodu-elanikega juttu. Siin on ikka tunne, et on oma kodu. Siin, Ulvi Hooldekodus on kodu ja kodukoht paljudele elanikele.


Maarika