Keila-Joa mõisaköögis oodatakse kummitusi
Piret Lõuk ja Jüri Aigro tunnistavad, et paljud peavad tõesti hoonet kabeliks. Naljaga pooleks küsitakse, kas teenistust peetakse ja sisse piiluda tohib. Pererahvas küsib siis vastu: kas külaline väravas korjanduskasti annetas? Millised tulevad kuuendad jõulud Joa pererahvale? "Jõululaupäeval käime alati Meremõisas Benckendorffide-Volkonskite kalmistul. Viime kõigile küünlad ja puhastame ümbruse lumest. Oleme ju ainsad, kes mõisa kõrvalhoones elavad," ütleb Piret Lõuk.
Roosa maja müügis
Jõuluvanad pole veel teed kööki üles leidnud. Kuid et samas kõrval käib hoolega peahoone taastamine, siis loodavad Lõuk ja Aigro, et see meelitab punase kuuega mehe kohale. Igal advendipühapäeval püüab pererahvas külastada mõnda Lääne-Harju pühakoda.
Köök on allesolevatest mõisakompleksi hoonetest üks vanimaid. Tornis olev tuulelipp kannab aastaarvu 1801. Ümber ehitati see koos peahoone valmimisega 1830ndatel aastatel. Siis lisati torn, mis on tegelikult hoopis korsten. Aknad ehitati teravkaarelisteks.
Pärast Teist maailmasõda oli maja kalakasvatuse töötajate elukoht. Hoone pandi 2004. aastal müüki.
""Komistasime" köögi peale Eesti Ekspressi lugedes, kus avaldati Joal asuva roosat värvi torniga maja müügikuulutus. Seal oli kirjas, et hind on 1,87 miljonit krooni ja üldpinda 182,3 ruutmeetrit. Maja meeldis," meenutavad toona Nõmmel elanud Lõuk ja Aigro. Mees oli kunagi noore sõdurina kohalikus raketibaasis teeninud.
Remondiprojekti koostas arhitekt Raul Vaiksoo ja sisekujunduse tegi ta abikaasa Krista Aren.
Ehitusaeg oli pikk, sest maja on kaitse all ja talitada tuli vastavalt nõudmistele. Seinu sirgeks ei aetud ning neid püüti ikka naturaalse krohviga katta. "Ja kogu aeg tuli midagi uut välja. Näiteks jõe pool asub põranda all paevooderdisega veekanal.
Vene moega mõis
Paemüüridega majas on tänaseks kolm küttekollet: leivaahi, kamin ja tänavu valminud väike ahi. Põrandat kütab väike katlamaja värava kõrval ning soojaallikaks on õli.
Mööbli on Piret Lõuk ja Jüri Aigro soetanud põhiliselt vanakraamilaatadelt, tuttavatelt ja kauplustest. "See on vene päritolu mõis. Seepärast on mööbel, kardinad ning küünlajalad ehk veidi kitšilikud," ütleb Lõuk.
2007. aastal olid tööd lõpuks nii kaugel, et pererahvas kolis majja.
Suuremad ruumid on esimesel korrusel, kus on suur köök ja paar vähemat tuba. Välja on ka ehitatud katusekorrus. 1920ndatel olid seal korterid.