Keila-Joa pargist ja parkimisest
Kohtumisel rõhutati, et kõige suurem mure on Keila-Joa alevikus parkimisega Praegu pargivad inimesed juga külastades teede äärde, kohviku juurde ja kui enam ruumi pole, hõivatakse Keila-Joa kaupluse parkla ning kaupluse külastajad enam autoga parklasse ei mahu.
Oldi ühisel meelel, et parkla tuleks külastajatele rajada nii, et säästetakse kaitse all olevat Keila-Joa mõisa parki ja mõisakompleksi. Tallinn-Rannamõisa- Kloogaranna tee, Pargi allee ja Lossi tänava kortermajade vahelisele alale kavandatakse rajada parkla ja võibolla ka laste mänguväljak ning kõrghaljastus.
Planeeringulahendusega on vajalik avada vaade mõisakompleksile maanteelt. Tulevane elamupiirkond ning ühiskondlike hoonete ala kavandatakse rajada Spordi, Kose ja Rannamõisa- Kloogaranna tee vahele jäävale alale. Muinsuskaitseameti esindaja Silja Konsa rõhutas, et Keila-Joa mõisa park kuulub vaieldamatult kolme esimese pargi hulka Eestis ja seega peab mõisakompleksi planeeringus esikohale seadma.
RMK esindaja Kristjan Maasalu andmetel külastab siinset mõisaparki ligi 90 000 inimest aastas ning RMK otsib Keila-Joa alevikus infopunktile sobilikku asukohta.
Koosolekul otsustati, et jaanuaris 2013 korraldatakse arutelu Keila-Joa aleviku elanikega, selgitamaks nende nägemust alevikust - milliseid hooneid ja kuhu nad soovivad. Antud andmed võetakse aluseks Keila-Joa aleviku planeerimise ideekonkursi väljakuulutamiseks, mis saab teoks koostöös Eesti Arhitektide Liiduga.
