Sotsiaaltöötajad: tänapäeval pöördutakse üha enam spetsialistide poole
Keila vallas töötab viis sotsiaaltöötajat: lastekaitsespetsialist Lada Raja on selles ametis töötanud viis aastat, sama kaua on tööl olnud ka sotsiaaltööspetsialist Triin Vanem, tema ametikaaslasel Anneli Veideril jookseb seitsmes tööaasta. Avahooldusspetsialist Jelena Adler ja valdkonna juht Anneli Sert on valla teenistuses aastast 1997. Sotsiaaltöötegijaks võib õigustatult lugeda ka haridusnõunikku Milvi Brokkot, sest haridus- ja sotsiaalteemad on tihedalt läbi põimunud.
Küsimusele, kuivõrd on sotsiaaltöötajate töökoormus aastatega kasvanud, vastas abivallavanem Anneli Sert, et töökoormus on suurenenud juba seetõttu, et inimesed on muutunud teadlikumaks - osatakse ning julgetakse nõu ja abi küsida. „Kui aastaid tagasi jäeti pereprobleemid pere keskele, siis tänapäeval pöördutakse üha rohkem spetsialistide poole. Tullakse valla sotsiaalteenistusse vestlusele, soovitakse psühholoogi abi või kasutada pereteraapiat. Kohalikel omavalitsustel on võimalik seda korraldada ja peresid rahaliselt toetada."
Suure töökoormuse tõusu on toonud juulist 2010 jõustunud perekonnaseadus, mis võimaldab iga pereelu puudutava probleemi ilmnemisel asjaosalistel kohtusse pöörduda. „Sagenenud on kohtuvaidlused laste hooldusõiguse küsimustes ja lapse vanemaga suhtlemise korra määramises," väidab Anneli Sert.
„Dokumentide ettevalmistamine ja nende esitamine kohtule on aeganõudev ja valla sotsiaalteenistusel jääb seetõttu aega laste ning perede nõustamistööks järjest vähemaks. Vähesed teavad, et ka kohaliku omavalitsuse vahendusel on võimalik lapsevanematel lapse huvides suhtlemiskorra kokkuleppeid sõlmida. Keila valla sotsiaalteenistuses on lapsevanemaid nõustatud ja vastavaid kokkuleppeid kahe aasta jooksul ka sõlmitud, millest vähemalt pooli võib lugeda õnnestunuks.
Omaette teema on lapsevanemad, kes lahkuvad tööle välismaale, jättes lapse hooldusõigusküsimused tähelepanuta ja otsustamata. Valla sotsiaalteenistuse tähelepanu alla satuvad niisugused lapsed enamasti siis, kui nad ei jõua enam kooli ja algavad põhjuseta puudumised.
Kõige enam on ikkagi vahetut klienditööd, nagu toimetuleku- ja ühekordsete toetuste maksmine, isiklike abistajate ja hooldajate määramine, sotsiaaltranspordi osutamine jne. Selle kõige kõrval on märgatavalt kasvanud töö dokumentatsioonidega ja andmete sisestamine. Töökoormus on aastatega kasvanud ka seetõttu, et paljude probleemide lahendamine on antud riiklikult tasandilt kohaliku omavalitsuse tasandile."
Mida tähendavad sotsiaaltöötajale jõulud?
Anneli Sert: „Jõuluaeg toob igapäevasele tööle lisaks teist liiki ettevõtmisi: organiseerime jõulupidusid eakatele ja suurtele peredele, korraldame lastele jõulupakkide ja vähekindlustatud peredele toidupakkide jagamist, viime jõulutervitusi kõige eakamatele ehk üle 90-aastastele vallakodanikele. Mis siin salata, jõulude ajal tahaks rohkem jagada ja seda teemegi võimaluste piires."
Triin Vanem: „Rõõmsat töist sagimist."
Anneli Veider: „Jõulud on kiire aeg, kuna on palju pühadega seotud üritusi."
Lada Raja: „Jõuluaeg on alati kokkuvõtete tegemise aeg, mil tahaks mõelda positiivseid mõtteid ja olla tänulik probleemidele, mis on hästi lahenenud ja millest on midagi õpitud. Tänada oma kolleege toetuse ja meeskonnatöö eest. Keskendumine armastusele, elurõõmule ja heatahtlikkusele on jõuluaja põhisõnum."
