Lõppenud aasta oli koguduses rõõmurohke
Iga soovija sai kirikus läidetud valgusest osa, jagades seda samas ka teistega. Advendivalgus on Kristuse sümbol, kes ütleb: Mina olen tulnud valguseks maailma, et ükski, kes usub minusse, ei jääks pimedusse. Jh 12:46
1. advent on ka uue kirikuaasta algus. Lõppenud aasta oli koguduses rõõmurohke, seda eriliselt just ristimiste ja leeritamiste poolest. Ristimise sakramendist said osa 25 last ja noort ning leeriõnnistusest 19 inimest. Kristliku abielu sõlmis kirikus üks paar.
Lastetöö kõrval käivitus koguduses ka noortetöö. Pastoraati kogunetakse kord kuus noorteõhtut pidama. Kaks tublit noortetöö eestvedajat kutsusid kokku laulukoori, kes oma esimese esinemise tegi 1.advendiküünla süütamisel. Teine esinemine seisab ees kirikus 1. Jõulupühal, 25.detsembril, kui pühitseme kiriku uued, tekstiilikunstnik Aune Taamal´i valmistatud, valged altarikatted.
Südamlik tänu kõigile, kes on koguduse elus lõppenud aastal kaastööd teinud nii talgupäevadel, koguduse erinevates töölõikudes osaledes ja kogudust oma annetustega toetanud! Tänan koguduse liikmeid, kes on teinud oma liikmeannetuse ning ka neid, kes on annetanud meie kiriku altarikatete, katuste ja tornikiivri heaks.
Projekteerija Ain Pihl on kaardistanud meie kiriku katuste olukorra ning detsembri lõpuks valmivad ehitusprojektid, mis on aluseks juba planeeritavatele ehitustöödele. Järgmisel aastal peame kindlasti ära puhastama kiriku võlvid, paigaldama idaviilu ukse ning likvideerima avaused, et linnud ei pääseks katusealusesse ruumi. 2013. aasta veebruaris toimuvad koguduses nõukogu, juhatuse ning revisjonikomisjoni valimised. Juhtorganite liikmed valitakse ametisse järgnevaks neljaks aastaks ning kiriku katuste restaureerimise korraldamine saab uue juhatuse ja nõukogu üheks olulisemaks ülesandeks.
Uus aasta toob kaasa uued mõtted ja ettevõtmised. Meie kiriku peapiiskop Andres Põder kuulutas 2013. aasta Usu aastaks öeldes oma läkituses: Usk ja usaldus kuuluvad inimese olemusse, ühendades meid üksteise ja Jumalaga ning avades ja avardades meie maailma./ Oleme seda inimlikumad ja elusamad, mida enam oma usku teadvustame lahti mõtestame ja järgime. Teema haakub hästi ka kultuuriministeeriumi poolt välja kuulutatud pärandkultuuri aastaga. Mõlemad teemad aitavad enam tähelepanu pöörata ja väärtustada Eestimaa nii vaimset kui ka materiaalset kultuuripärandit. Luterlikul kirikul ja kristlikul usul on olnud väga suur roll meie Eesti kultuuripärandi säilitamisel ja hoidmisel ning rahva vaimsuse kujundamisel. Luterlik traditsioon on aluse pannud meie rahvakoolide tekkele, piiblitõlkega rajatud kirjakeele kujunemisele ning eesti kirikumuusika kultuurile. Eestimaal on kaunid, nii keskaegse kui ka kaasaegse arhitektuuriga, pühakojad. Jõuluajal tuleb meie rahvas rohkearvulisemalt kirikutesse. Hea, et oleme säilitanud selle traditsiooni. Usun, et seda on aidanud meil teha kristliku usu aegumatud põhiväärtused, milleks on pühadus, ligimesearmastus ning teadmine, et igaühel on midagi teistele anda. Mida rohkem on inimesi, kes neid väärtusi austavad, seda hoolivamaks muutub ka meie ühiskond.
