Sotsiaaltöö praktikant Järva-Jaanis: siia tulla on puhas rõõm!
Maarika Mändla: Sellel sügisel on meil vallamajas tõesti kaks noor inimest, kes on tulnud sotsiaaltöö praktikale. Üks neist on meie oma noor tudeng Kerli Talkis ja teine noor tudeng Greete Treial on Rakke vallast. Kerli õpib Tallinna Ülikooli Pedagoogilises Seminaris sotsiaaltööd ja Greete õpib Lääne-Virumaa Rakenduskõrgkoolis sotsiaaltööd. Mõlemad üliõpilased on väga asjalikud. Greete on meil tegelikult juba teist korda. Sel suvel asendas ta sotsiaalhooldustöötajat Mairet. Greete sai selle tööga väga hästi hakkama. Mõlemad on (heas mõttes) uudishimulikud ja koostöövalmis. Kui neil noortel on vaja tööle saamiseks soovitust, siis annaksin selle rõõmuga. Jõudu neile.
Küsime siis noorte käest ka.
Teooria ja praktika on kaks erinevat asja. Mida te siin kogesite, mida teile koolis ei õpetatud?
Kerli: Sotsiaaltöö valdkonnas on ilmselgelt praktika oluliseks etapiks. Ma usun, et ma ei saa iial heaks sotsiaaltöötajaks ilma praktikata ja ka mitte oma teadmisteta. Ma võin ette kujutada, mida tähendab töötamine puuetega lastega ja vanuritega, mida tuleks teha probleemsete laste ja kodututega, kuid päris elus ei teaks ma midagi. Ma läheksin tulevikus tööle mõnda asutusse ja lihtsalt oleks seal, teadmata, mida nad tegelikult vajavad ja mida nad minult ootavad.. Koolis võime kõik pähe tuupida erinevaid teooriaid, kuid kui pole isiklikke kontakte tööeluga, ei ole ülevaade valdkonnast täiuslik. Valgel paberil võib ju kõik ilusti kirjas olla, kuid kuidas probleemidega ja inimestega reaalselt toime tulla, on alati erinev, sest kõik probleemid, inimesed ja juhtumid on erinevad. Minu arvates tõeline ettekujutus sotsiaaltööst kujuneb kohtumisel kliendiga, kuid kui poleks praktikat, poleks ju ka kliente ning puuduksid ka isiklikud kogemused, mida koolipingis istudes ei saa.
Üheks suureks plussiks, millega koolis ei ole me tegelenud, on igasuguste ametlike avalduste ja -dokumentidega kokku puutumine ja koostamine. Lisaks veel erinevad programmid, mida sotsiaalvaldkonnas kasutatakse. Lisaks saab siin olles kogeda töökeskkondade erinevust ning võrgustiku ja erinevate asutuste vahelist koostööd, mis alati ei ole kiita.
Ma usun, et see praktika kujuneb äärmiselt huvitavaks ja kindlasti väga õpetlikuks, sest on palju pisemaid asju, mida kuulen alles esimest korda, kuid mida oleks koolis nii mõnigi õppejõud mainida võinud.
Greete: Koolis õpetatakse puhast teooriat ning päriselu sündmustest praktiliselt ei räägita. Siin praktikal olles näeb kõike läbi oma silmade ning kuuleb väga palju sotsiaalnõuniku enda kogemusi, mis on õpetavad. Minu jaoks praeguse praktika ajal on kõige olulisem dokumetatsioon, nendega tutvuda, sest koolis selle kohta ei olnud mitte midagi.
Olles tutvunud ka õpitava ameti igapäevase osaga , kas on teil veel tunne, et soovite sotsiaaltööga jätkata?
Kerli: Muidugi, mida rohkem praktikal olen, seda huvitamaks läheb. Saab rohkem ja sügavamalt tutvuda probleemidega, infot inimeste ja juhtumite kohta. Hommikuti ärgates ei ole tunnet, et täna ma ei viitsi või ei taha minna. Olen hetkel läbimas viiendat praktikat, ning pole kordagi tulnud mõttesse, et ei sooviks sotsiaaltööga jätkata. Antud valdkond on niivõrd lai ja huvitav, et kui üks valdkond ei peaks huvi pakkuma, annab tegeleda mõne teise kindla sihtgrupiga. Siiani pole leidnud ma sihtgruppi, millele ma ütleks ei. Sotsiaaltöö valdkonnas saab näha niivõrd palju erinevaid inimesi ja juhtumeid, ning eriti praegu, kus olen alles ennast iseendale tõestamas ning kokku puutunud minu jaoks müstiliste olukordadega, on kõik nii uus ja huvitav. Elu võib olla kui filmis ;) Ja ma usun, et kui mul puuduks soov jätkata sotsiaaltööga, siis poleks ma praegu siin, kus ma olen.
Greete: Kindlasti soovin. Olen saanud inspiratsiooni sotsiaal-ja haridusnõunikult edasiõppimiseks ning rohkem on mind hakanud huvitama ametnikutöö.
Kas teil on ka ettepanekuid kuidas elu Järva-Jaani sotisaalvaldkonnas või siis ka tervikuna paremaks võiks muutuda?
Kerli: Kindlasti on asju, mis võiks paremini olla, alati on. Kui võtta nüüd sotsiaalvaldkond, siis kõik, kes tunnevad, et nad on selle valdkonnaga seotud, võiksid või siis peaksid mõtlema, milline on nende koostöö teiste asutuste ja spetsialistidega. Tegelikult, olen praktikal olnud hetkel alles 2 nädalat, ja hetkel tundub , et Järva-Jaanis sotsiaalhoolekandesüsteem toimib üsna hästi. Kuid olen praktikal veel 3 nädalat, ning pärast praktika lõppu võib selle küsimuse mulle uuesti esitada, eks ole näha, kuidas ma siis asjasse suhtun, ning mida mul vastata on, seda siis just sotsiaalvaldkonna suhtes.
Kuidas aga elu Järva-Jaanis üldiselt paremaks muuda... eks kui ma hakkaks pingsalt mõtlema, leiaksin ka mina oma head ja vead, aga ettepanekuid ma hetkel tegema ei hakkaks ;) Olgem mõistlikud ning õnnelikud selle üle, mis meil on, mitte kurtma nende üle, mida meil ei ole. Rahulikku jõulu aega! (P.S. Päkapikud vaatavad )
Greete: Leian, et Järva-Jaanis ei olegi midagi paremaks muuta. Mul pole veel enne olnud kogemust nii hea asula/ vallaga, kus alati toimub palju sündmusi, üritusi ja inimestest peetakse väga lugu. Samuti on väga hea see, et mind kui teise valla elanikku on siin nii hästi vastu võetud, et siia tulla on puhas rõõm!
