Kaiu kool 170: kõnekoosolek „Kogukonnahoidja – kool“
Kool on seotud vähemal või suuremal määral peaaegu kõikide tegevustega siin piirkonnas oma toimimise vältel.
Näitamaks kooli ja hariduse kesksust kogukonnale, ka taotlemaks kergelt akadeemilisuse hõngu, peeti 16. novembril ülalmainitud teemal kooli kõnekoosolek.
Kaiu vald pole ei suur ega vana, samas on paikkond tugevate traditsioonidega. 170 aastat kooli ja haridust siinmail on näitajaks küll ja rohkem. Pole suurt mõtet kogu ajalugu lahti seletama hakata, pigem keskenduda põhipunktidele, mis kokkukutsutud esinejate väljaöeldud mõtete läbi teadmiseks sai võetud.
Ettekandeid oli kuus, eri vaatenurkade alt, vaateid kooli ja kogukonna suhteist minevikust tulevikuni. Siinkirjutaja juhatas sisse teema, tuues välja oma arvamused just olevikust ja tuleviku suunas, märk- ja muresõnad: selgusetus haridusmaastikul, linna ja maa otsene vastandamine hariduse kaudu, hiiliv viie lahendiga haldusreformiplaan mõjutamaks nii valdade kui ka koolide edasist elu. Järjepanu järgnevast.
Tiiu Raav, Rapla maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja, lähtus minevikuvaatest. Ülevaade sai antud just koolide tekkest, nende haldamisest, samuti koolipiirkondade kujunemisest. Pole siin ilmas uut, kool sai alguse kogukonna kokkuleppest, sellest ka kogukonna definitsioon: meie ühine vaimne pärand.
Silvi Ojamuru, Raplamaa Omavalitsuste Liidu tegevdirektor, alustas esmalt oma õpilaselu meenutustega ja tõi välja suhteliselt väikese maakooli eripära, aga ka plussid: kõik teevad kõike, olgu see laulmine, tantsimine, sportimine jne. Tulemuseks mitmekülgsus. Edasi tulevikusoovitused: maakool peab saama ka huvihariduse keskuseks; maakooli õppekavasse peaksid kindlasti lisanduma kohapärimuse suunad.
Aivo Sildvee, Kaiu vallavalitsuse spordinõunik, Kaiu kooli direktor 1987-2001 lähtus oma esitluses äraspidi suunast - kogukond kooli hoidjana. Eks ole tõsi, kool on olnud kogukonna tegevuse keskmes, samas ilma tugeva toeta võib alus värisema hakata. Illustreeriv pildimaterjal ja kogemustele rajatud kommentaarid andsid ilmekalt tunnistust lahutamatusest. Tauno Kibur, EELK Juuru Mihkli koguduse õpetaja, kooli vilistlane, lükkas tulekera veerema riigi haridusisade suunas: näitlikult on meie koolisüsteem üles ehitatud nii, et enne eksameid topitakse väike inimene infoainest täis, eksamil lastakse see välja oksendada ja selle eest pannakse number. Nendest väikestest inimestest aga sõltub meie riigi tulevik, numbripõhine kujunemine pärsib loovust, mõtte arengut ja harjutakse enda ja oma tegevuse paigutamisega statistilistesse (ede)tabelitesse. Kõike ei saa mõõta arvudega.
Ülle Kiviste, Kaiu vallavanem, tegi kokkuvõtliku ülevaate koolist kui sümbolist läbi aegade, märgistatult: minevikku meenutamata pole tulevikkku. Tegevused on ühtviisi tähtsad möödanikus, hetkel või vaadates ettepoole.
Ja kõikides neis tegevusis eksisteerib esirinnas kool. Ettekandeta, aga tervitusega esines maavanem Tiit Leier. Rõhk suuremale optimismile, küll haridusmaastik puhtaks saab.
Need lühiülevaatena esitatud mõtted toetavad kooli tegevusi ja suundumusi ning andsid tõuke jätkuanaloogile, uuele kõnekoosolekule. Arvamused on tähtsad, kuid omavad jõudu vaid siis, kui need kõval häälel ja põhjendatult välja öelda. Üks arvamus on kindel: Kaiu kool on olnud, on praegu ja jätkab omal teel. Mis puutub koolireformidesse ja haldusreformidesse, siis elul pole keerdkäike, otsused (õiged, aga ka väärad) tekivad inimeste mõtlemise käigus.
Tagajärjed meie koolile ja kogukonnale on teadmata.
