Arengukava on omavalitsuse (OV) pika- ja lühiajalise arengu eesmärke määrav ja nende elluviimiseks tegevusi kavandav dokument. Kava arvestab majandus-, sotsiaal- ja kultuurivaldkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi ning on aluseks erinevate eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele.

Arengukava sisaldab esmalt OV hetkeolukorra ja seisundi kirjeldust, andes aimu OV iseloomust, tema looduslikust, majanduslikust ja inimressursist.

Reeglina järgneb kirjeldusele edasine arenguvisioon, mille on välja töötanud arengukava töögrupid, arvestades OV kui terviku tugevusi ja nõrkusi, võimalusi ja ohtusid. Arenguvisioonist kasvavad välja strateegilised eesmärgid arengukava perioodi lõpuni ja tegevused eesmärkide saavutamiseks ehk siis lähiaastate tegevuskava, kus tegevused seotakse võimalikult täpselt tegevusteks plaanitavate kuludega.

Arengukava projekti koostab vallavalitsus ja esitab selle kinnitamiseks vallavolikogule.

Kuivõrd siduv on arengukava vallavalitsusele ja volikogule nende tegemistes?

Niivõrd siduv kui üks nende institutsioonide poolt koostatav dokument olla saab. Seadus ütleb, et OV peab olema arengukava. Milliseks see kujuneb, sõltub juba kirjeldatud tegevustest, samuti fi nantsvõimekusest.

Arengukava ja sellega koos koostatud eelarvestrateegia on aluseks vallaeelarve koostamisele, investeeringute kavandamisele, selleks vahendite taotlemisele ja laenude võtmisele. Kehtiv arengukava peab mis tahes eelarveaastal hõlmama vähemalt nelja eelseisvat eelarveaastat. Arengukava on lähtedokumendiks allasutuste ja külade arengukavadele.

Kui realistlik ja olusid arvestav saab üldse selline dokument olla näiteks 10 aasta pärast? Kas arengukava arvestab näiteks OV võimalikke liitumisi?

Arengukava on elav dokument, mis tähendab, et see peab muutuma koos vajaduste ja võimaluste muutumisega. Arengukava saab toimida ainult juhul, kui see on aluseks kõikidele järgnevatele ettevalmistatavatele ja elluviidavatele kavadele ja otsustele.

Arengukava on nn foonimaterjaliks pikemaajalistele strateegilistele eesmärkidele - nendega peab arvestama tulevikku suunatud juhtimisotsuste tegemisel, samuti valla uue üldplaneeringu koostamisel. Vallavalitsus vaatab arengukava igal aastal üle ja toob esile probleemid, mis takistavad uute arengute taustal olemasoleva kava elluviimist. Kui on vajalik, tehakse volikogule ettepanek arengukava muutmiseks.

Koostatav arengukava OV võimalikke liitumisi ei käsitle, strateegias on aga kirjas aktiivne osalemine Harjumaa Omavalitsuste Liidu ja Lääne- Harju Koostöökogu töös. Ühe valla arengukava ei saa määrata OV liitumisi, need küsimused räägitakse lahti koostööorganisatsioonides. Praegu kehtivas vanas arengukavas on võimalikud ühinemissoovid üksikasjalikult kirjas, kuna aastatel 1999-2000 oli haldusreform väga kuum teema.

Ükski versioon neist võimalikest ühinemistest 12 aasta jooksul realiseerunud ei ole. Samas on 2000. aastal seatud eesmärke, mis ootasid pikalt oma aega tegevuskavas. Näiteks alul võimatuna tundunud Padise - Paldiski riigimaantee rekonstrueerimine.

Mis on esimene suurem asi, millest vallaelanik uue arengukava valguses järgmisel aastal osa saab ?

Üks investeering on peaaegu kindel: see on Harju-Risti ühisveevärgiala joogiveevarustuse rekonstrueerimine, mille käigus rajatakse uued joogiveetrassid koos uue puurkaevu ja pumplaga ning joogivee esmatöötlussõlmega, mis tagavad elanikkonnale ja lasteasutustele nõuetekohase joogivee. Hankelepingu maksumus selgub lähiajal.

Arengukava on jätkuvalt volikogu menetluses. Kas see vajab veel täiendamist ja muutmist?

Projekt on läbinud kaks lugemist. Esimesel lugemisel tõdeti, et konsultantide koostatud uue arengukava tekst ei vasta päris täpselt püstitatud ülesandele. Vallavalitsus korrigeeris arengukava ülesehitust vastavaks eelpool toodud kirjeldusele.

Hetkel on teise lugemise läbinud versioon kõigile valla veebilehel kättesaadav. Kindlasti vajab ka see täiendamist ning tegevuskava ja kasutatavate vahendite osas muutmist.

Lähinädalatel koguneb arengukava juhtrühm, et veel kord üle vaadata strateegiad ning koostada arengukava elluviimise riskianalüüs, mis muu hulgas puudutaks ka seda, mis juhtub siis, kui meid äkki sundliidetakse.

Juhtrühma koosolekule järgneb seminar laiemale huviliste ringile ehk siis neile, kes on osalenud töörühmade töös või kes huvituvad antud teemast. Seminari toimumise ajast teavitatakse veebilehe kaudu ning töörühmade juhtide kaudu. Seminari toimumise järel suunatakse arengukava volikogu komisjonide töölauale ning seejärel võib oodata uue arengukava kinnitamist volikogu poolt.

Pean siinjuures märkima, et Padise vallal on hetkel olemas kehtiv arengukava koos tegevuskavaga aastani 2016 ning volikogu poolt kinnitatud eelarvestrateegia, mis on jõus kuni uue arengukava kinnitamiseni.