Kuulda sai koorilaulu, mida esitasid mudilaskoorid ja lastekoor, tantsulise poole pealt oli neidude rühm oma etteastega. Solistide esituses oli kuulda nii laulu kui ka pillimängu. Rõõm oli laval näha ka ansamblikoosseisus mängivaid lapsi/noori, kes kõik esitasid oma selgeks õpitud palasid suure õhinaga ning sellest võis välja lugeda kuulaja seda, kuidas esineja nautis oma loomeprotsessi. Kultuurikoja saal oli rahvast puupüsti täis. See omakorda andis sooja tunde, sest väga südamlik on, kui vanemad ja vanavanemad tulevad oma lapsi vaatama-kuulama ning oma kohalolekuga austama seda, mis õpetajad nende lastele õpetanud on. Olles ise paljude kontsertide külastaja, jäi mulle kahjuks vahepeal juba mulje, et lapsevanemad ei käi eriti usinalt kontserdil, kus nende lapsed esinevad, kuid see kontsert õnneks lükkas mu arvamuse ümber.

Teisel päeval jätkus üritus „Teekond läbi mälestuste muusika" Lehtse kultuurimajas, kus esinejateks olid juba enamjaolt täiskasvanud inimesed - isetegevuslased Tapa vallast. Kava oli kokku põimitud laulude, tantsude ja õpetajate poolt ette kantud meenutustega nendest inimestest, kellel on olnud suur panus Tapa piirkonna muusikaelu arendamisel. Nii räägiti põgusalt Arsi Aarmast, Leida Viiraldist, Endel Vahersalust, Endel Sidronist jt tublidest tegijatest just muusikaalal.

Kui räägitakse, et Tapa on mingi pommiauk, siis nagu näha ja kuulda sai, on meil olnud ja on senini väga tublisid tegijaid. Kuulates ja vaadates meie valla kultuurikollektiive tundsin, et Tapa vald võib küll oma taidlejate üle ainult uhkust tunda. Oma etteasted tegid valla mitu koori, orkester ja rahvatantsurühm. Kõikides kollektiivides oli uusi liikmeid ning selgeks õpitud palad kanti kuulajatele kaunilt ette.

Külalisesineja oli sel korral Vändra Hobikoor ning õhtut sisustas Lehtse kapell Veereke ja ansambel Rekontra, kelle muusika saatel taidlejad jalga keerutada said.

Inimesed olid rõõmsad ning tänulikud nendele, kes ikka endiselt jaksavad igal sügisel taas kokku tulla ning paika panna kava Tapa valla muusikapäevade tarbeks. Usun, et võin kõikide pealtvaatajate ja ka esinejate nimel öelda suur-suur aitäh neile, kes korraldasid muusikapäevi ning muidugi juhendajatele, kes oma kollektiividega palad kõik selgeks õppisid ja need ette kandsid.

Uute kohtumisteni taaskord järgmistel muusikapäevadel, mis sügishalli tuju muudab heledamaks tänu muusikale, laulule, tantsule!