Haridusnõunikuna, varem osa võtnud mitmetest lasteaia üritustest, samuti vaadelnud koos inspektoriga õppekasvatustegevust paaris rühmas, võin vaid kinnitada lastevanemate ja lasteaia koostöö tulemuslikkust: rõõmsameelsed ja aktiivsed, endast teadlikud tähelepanelikud ning häid kombeid järgivad lapsed, kel jagub teadmisi ja oskusi esinemiseks ning silma rõõmustavateks loovtöödeks.

Väljavõte järelevalve õiendist: Lasteaia lapsed asuvad õppima kohalikus vene õppekeelega koolis, kus esimesest klassist alates õpitakse osalise keelekümbluse metoodikaga. Selleks, et lastel oleks üleminek lasteaiast kooli kergem, püütakse eesti keele õpetamise ja õppimise tase hoida kõrgel. Reeglina oskavad kõik lapsed lasteaia lõpuks kirjutada nii eesti kui ka vene trükitähti ning lugeda kokku kergemaid sõnu. Mitmed lapsed loevad nii eesti kui ka vene keeles. Kool on rahul laste ettevalmistusega.

Eesti keele kui teise keele õpetamisel peatuksingi pikemalt. Seda põhjusel, et vanemad on sageli ühtviisi mures nii laste emakeele (oma rahvustunde säilitamine) kui eesti keele õppe (toimetulek Eesti kodanikuna) korraldamise ja taseme pärast. Lasteaias toimub eesti keele õpetamine eraldi tegevuste kaudu, mis viiakse läbi rühmades 2-3 korda nädalas. Koolieelikute rühmas toimub lisaks üks 1,5 tunnine lõimitud tegevus. Lisaks veel kord nädalas töö lastega kahes vanemas rühmas individuaalselt pärastlõunasel ajal.

Eesti keele õpetaja juhendab väljaspool oma otseseid töökohustusi korra nädalas tasuta kunstiringi. See on mõeldud käeliselt võimekamatele õpilastele ning ringist osavõtjad vahetuvad. Ringi tegevuses katsetatakse mitmeid huvitavaid tehnikaid ja materjale, valmivad väga ilusad tööd, millest suur osa leiab kasutamist lasteaia kaunistamisel. Õpetus ringis on valdavalt eesti keeles.

Eesti keeles suheldakse lastega ka traditsioonilistel õppekäikudel asutustesse, samuti kohtumistel Pisipõnni lasteaia lastega. Lasteaia lõpetamisel kajastuvad eesti keele õppe tulemused ka koolivalmiduse kaardil, mis on saanud kohalike koolide poolt heakskiidu ning kaardi täitmise kogemust on jagatud teistelegi maakonna lasteaedadele.

Lasteaias peetakse oluliseks, et lapsed saaksid alushariduse oma emakeeles. Samas on kaks kultuuri ja nende lõimimine kogu personali igapäevatöö. „Lõimimist" vajavad ka kõik erinevatest kodudest pärinevad väikesed egod (tekib ju 3. eluaastaks nn MINA-fenomen), et areneks ka kollektiivne teadvus, mille baasil laps saab luua kuuluvus- ja tunnustusvajadust rahuldavaid suhteid rühmakaaslastega. Siin on abiks õpetajad ja tugispetsialistid: lastega tegeletakse rühmades individuaalselt, psühholoogi haridusega rühmaõpetaja viib vanemate lastega läbi spetsiaalseid käitumist korrigeerivaid tegevusi ja korrektsiooniharjutusi, mis aitavad kaasa laste taju ja mõtlemise arendamisele.

Vajadusel aitab last logopeed ja nõu saavad ka lapsevanemad. Lapsevanemad usaldavad õpetajaid ja nende nõuandeid ning aitavad kaasa laste õpetamisele-kasvatamisele. Lii Jairus lasteaia juhina ja Svetlana Družkova õppealajuhatajana teavad, missuguseid takistusi tuleb ületada ja kui palju pühendumist nõuab kindlas rütmis ja ühistel väärtustel töötava kollektiivi kokkuseadmine ja tööshoidmine. Aga sellest veel ei piisa - kogu tegevus tuleb osata vormistada ka asutuse dokumentatsiooni, mille alusel perioodiliselt analüüsitakse toimunut ja kavandatakse samme tulevikuks.

Vikerkaare lasteaias on kõike tehtud hästi ja kaasatud rühmade tegevusse ka lastevanemaid. Traditsiooniks on saanud näitemängude lavastamisele kaasaaitamine, mille käigus õmmeldakse osatäitjatele riided, mida tänaseks on kogunenud juba suure garderoobi jagu.

Riikliku järelevalve kokkuvõte toob esile lisaks kirjeldatule veel mitmeid hästi korraldatud ja toimivaid töövaldkondi, mis on tunnustuseks lasteaiale ja rõõmuks meile kõigile. Aitäh, Vikerkaar, särava tulemuse eest! Rõõmsaid ja sädelevaid pühi kõigile suurtele ja väikestele !