Mahl − värskendav ja tervislik vahepala
Mahlas on kasulike ainete kontsentratsioon suurem kui samas koguses puuviljades, aga suurem on ka energiasisaldus. Seega tuleb mahla energeetilise väärtuse, vitamiinide ja mineraalainete sisalduse tõttu lugeda toiduks. Mahl on tänu fruktoosisisaldusele hea energiaallikas hommikul, mil maksa glükogeenivarud on ööga tugevasti kahanenud, aga ka hea vahepala päevasel ajal.
Lihtne rusikareegel mahla energiasisalduse määramisel on: mida magusam puuvili, seda suurem on tema suhkru- ja koos sellega ka energiasisaldus. Toidusoovitustes peetakse vajalikuks süüa iga päev 200−300 grammi puuvilju või juua 1−2 klaasi täismahla.
Igal mahlal oma funktsioon
Poodi sattudes võtab mahlavalik silme eest kirjuks ja raske on teha valikut. Otsustamise teeb lihtsamaks see, kui inimene teeb endale selgeks, milline on tema vajadus, sest kõikidel mahladel on oma funktsioon.
Kahtlemata on hea valik värskelt pressitud mahl, kuid kõigist puuviljadest täismahla valmistada ei saa. Mõned puuviljad on 100% mahlana liialt happelised või liiga tugeva maitsega ning vajavad seetõttu lahjendamist või kombineerimist teiste puu- ja juurviljadega.
Naturaalsed mahlad valmistatakse värsketest puuviljadest ning mahlad sisaldavad keskmiselt 82−90% vett, lisaks vitamiine, parkaineid, pigmente ja eeterlikke õlisid.
Mahla koostis sõltub eelkõige toorainest ja selle küpsusest. Naturaalseid mahlu sobib kasutada toitude valmistamiseks või teiste mahladega segamiseks.
Toormahl on naturaalse mahla erivorm. Seda ei ole kuumtöödeldud ning mahlale ei ole lisatud teisi toiduaineid. Toormahlal peab olema viljale iseloomulik lõhn, värv ja maitse.
Naturaalsetes mahlades on hapete ja suhkrute vahekord sageli maitsmismeelele liiga harjumatu, seetõttu juuakse neid lahjendamata suhteliselt vähe.
Täismahl ehk 100% mahl on oma maitselt ja koostiselt naturaal-sele toormahlale kõige lähedasem. Kaasajal valmistatakse täismahlu kontsentraadist, mida lahjendatakse veega kuni mahlale ette nähtud kuivainesisalduse saavutamiseni.
Täismahlale ei ole lisatud konservante ning tarbija tunneb tõelise mahla ära etiketi järgi, kus kirjas, et toode on valmistatud 100% mahlast ja mahlale ei ole lisatud suhkrut.
Värskelt pressitud mahla ja pakendatud täismahla peamine erinevus seisneb valmistamise tehnoloogias. Pakimahla on eelnevalt kuumutatud ehk pastöriseeritud, et tagada mahla parem säilivus. Värskelt pressitud mahla ei ole kuumtöödeldud ning seetõttu on selle säilivusaeg väga lühike.
Väiksema mahlasisaldusega
Nektarite täismahla- või püreesisaldus on 25−50%. Ülejäänu moodustavad vesi, suhkur, sidrunhape, looduslikud värvained, konservandid ja antioksüdandid. Nektaritesse on lubatud lisada ka suhkrut ning teisi magustajaid. Sageli kasutatakse nektarite valmistamisel mitme mahla segusid või eksootiliste viljade püreesid. Kuna poole nektarist moodustab vesi, siis on ka mitmete bioloogiliselt väärtuslike ühendite sisaldus nektarites poole väiksem.
Mahlajoogid on veelgi lahjemad. Nende täismahlasisaldus on 10–30% ja neid võib võrrelda koduse morsiga. Mahlajoogile on lisatud vett või suhkrut ning mahlajoogi koostisest leiame sageli kunstlikke magusaineid, paksendajaid (mis tekitavad viljaliha olemasolu efekti), konservante, aroomi- ja lõhnaaineid, antioksüdante ja teisi lisaaineid.
Mehud on viljalihaga mahlad, mis sisaldavad lahustumatuid kuivaineid nagu näiteks pektiin, tselluloos ja hemitselluloos. Viimased kolm kuuluvad kiudainete hulka ning on vajalikud normaalseks seedetegevuseks ja kõhukinnisuse vältimiseks. Seismisel mehu tahked osakesed sadenevad ning seepärast tuleb viljalihaga mahlu enne tarvitamist loksutada.
Mõningal juhul võib teatud mahlade rohke joomine olla vastunäidustatud. Kõik rikkalikult orgaanilisi happeid sisaldavad mahlad on vähem või rohkem ebasoodsad mitmete seedekulgla krooniliste haiguste puhul ning tugevalt hapud mahlad seovad kaltsiumi ja viivad seda organismist välja. Samuti võivad mõned mahlad põhjustada allergiat. Ülitundlikele inimestele põhjustavad kõige sagedamini allergiat tsitruse-liste mahlad, eriti apelsinimahl. Allergeenne toime on ka maasikamahlal, kuid seda valmistatakse ja tarbitakse suhteliselt vähe.
Eelmainitud põhjustel sobivad juua nektarid, mahlajoogid ja mahlasisaldusega karastusjoogid, mille mahlasisaldus on väiksem kui täismahlal.
Õiget mahlavalikut aitab kõige paremini teha pakendil olev tooteinfo, mida soovitan kindlasti lugeda. Samuti hõlbustab valiku tegemist paljudel toodetel (näiteks Cappy mahlad) olev GDA-märgistus. See näitab lihtsalt ära mahla suhkrusisalduse ühe klaasi kohta ning mitu protsenti see moodustab päevasest suhkrukogusest.