Esku Kabel pani 2012. aastal rõhku sisemisele ilule
Esmalt muidugi selle vaadeldavas ehk füüsilises vormis - kabelis on taas üle väga pika aja altari kohal laes põlemas küünaldega lühtrid ja akna kohal rippumas, Gustav Koolbergi poolt valmistatud ja ühele rannakabelile kohane, on suurepärane laevamakett. Laev asetseb peaaegu samas kohas, kus kunagi aastakümneid tagasi samuti üks laevamakett laes rippus, mida küll vaid ainult vanemad inimesed mäletavad ja mille kinnituseks kuni eelmise aastani, lae restaureerimiseni, laes ka vastav ketijupp rippus. Kahjuks ei ole endise laevamaketi saatusest midagi teada. Eks siis varasematest õppe-tundidest õpituna ja tulevikku ette vaatavalt, on kabelisse sellel aastal ka kaasaegne valvesüsteem paigaldatud. Kuid ilu oli ka emotsionaalses mõttes. Ehk siis sellisel kujul, mis inimeste südametesse on jõudnud läbi mitmete toredate kontserdite möödunud suvel (Els Himma, Viktor Felitsiant, rahvusvahelise tunnustusega Poola organist Gedymin Grubba). Eelseisval viiendal aastal on plaan esimese ringiga kabelihoone restaureerimise juures lõpule jõuda ehk siis anda värskem välimus kabelile ka väljastpoolt, restaureerida kabeli välisfassaad.
Tööde maht ei ole võrreldavalt varasemate töödega enam hingematvalt suur, kuid sellest tulenev võimalik uus väljanägemine saab ehk kõige silmapistvam olema. Ning siis saab ka juhuslik möödakäija tõdeda, et midagi on tõesti siin tehtud. Senised tööd olid rohkem hoone säilimise huvides tehtud ning otsest välist ilu veel väga ei pakkunud.
