Kas ja kuidas edasi?
Meil, E. Vilde nimelise Juuru Gümnaasiumi 11. klassil on hetkel käsil gümnaasiumiastme teine klass ning õhus on küsimus, mis saab meist edasi. On kartus, et gümnaasium pannakse kinni ja meie nina jäetakse ukse vahele ehk viimaseks aastaks peaksime valima uue kooli. Kõik sai alguse uuest õppekavast. Igal koolil peab olema pakkuda ühele klassile vähemalt kolm õppesuunda, mille kohaselt näeb riik, et igas klassis peaks olema 36 õpilast.
Minimaalne õpilaste arv, et riik rahastaks, oleks 26. Kuidas võidakse aga kaaluda gümnaasiumi täielikku sulgemist, kui meil on 12. klass veel läbimata? Jah, ühe kursuse avamiseks peaks olema vähemalt 12 õpilast, aga kui suudetakse pakkuda kolme erineva suuna valikaineid sobitatult ja terve klass on igas tunnis koos, ei teki sedasi ühtegi lisakulutust.
9. klassi lõpuaktusel tänati mind kui koolilehe „Järeltulija" kaasautorit Juuru valla arendus- ja kultuurispetsialisti poolt, kes on ka lehe vastutav toimetaja. Tänutäheks sain „Kirjutaja käsiraamatu" ning esitati soov jätkata koostööd veel kolm aastat. Mina olen siiani vastu tulnud ja kaks aastat kirjutanud igasse numbrisse nii mõnegi artikli, kuid ma ei saa jätkata seda järgneval aastal, kui võib juhtuda, et 12. klassi enam Juurus ei eksisteeri.
Pärast 9. klassi lõpetamist tõime me dokumendid sisse Juuru, lootuses, et saame siin käia ka järgnevad kolm aastat. Usun, et oli ka põhjust, kuna mitmed vallaametnikud ootasid, et me jätkaksime oma hariduse omandamist just Juurus.
See andis meile piisavalt palju lootust ja nii avatigi klass seitsme õpilasega, kellest nüüd on järele jäänud kuus. Muidugi, mingit otsust pole siiani tehtud, kuid kõik tundub nii kriitiline, ka pärast volikogu istungil osalemist ei muutunud miski paremaks.
Tuleb aru saada, et kui riik piisavalt raha ei eralda ja vallavalitusel pole võimalik meid toetada, siis polegi midagi teha. Samas, kas teadmine, kui palju on vaja raha ühe gümnaasiumiklassi ülalpidamiseks, tuleb üleöö? Ilmselt mitte. Kuidas siis ei nähtud ette korraga kolme aastat? Kui meid on siia juba korra vastu võetud, siis oleks eetiline ja õiglane meie suhtes lasta meil ka siin lõpetada.
Meiepoolne ettepanek oleks teha järk-järguline lõpp, kui vähegi võimalik. Ilus punkt siinsele gümnaasiumiharidusele poleks see mitte ainult sellepärast, et meie oleksime tänulikud ja rahul, vaid ka meie õpitulemused on valdavalt head või väga head. Me usaldame siinset haridust ja usume, et saame tänu sellele edaspidises elus väga hästi hakkama!
Otsus meie saatuse üle tehakse ilmselt jaanuarikuisel istungil. Kui otsustatakse, et gümnaasium suletakse, mõjutab see oluliselt ka õpetajaid. On õpetajaid, kellel poleks enam vajadust Juuru tulla, kuna tunde annavad nad ainult gümnaasiumiosas ning gümnaasiumi sulgemisega väheneks nende koormus niivõrd, et töö ei tasu ennast enam ära. Samas, needsamad õpetajad oleksid hädavajalik alus tugevaks põhikooliks.
Seega, tegemist on vallaametnike jaoks raske, kuid hädavajaliku otsusega, mille tulemust ootame pikisilmi nii meie kui ka mitmed õpetajad.
