Teetähis Juuru kohapärimuse kogumisloos

2009. aastal toimusid Juuru kihelkonnas ulatuslikud välitööd pärimuspaikade uuri­miseks ja nendega seotud rahvajuttude kogumiseks.

Tegime tollal Tartu ja Tal­linna ülikooli tudengite ja Eesti Rahva­luule Arhiivi töötajatega siin 336 tunni jagu heliülesvõtteid, millele lisandus ca 8000 fotot ja 60 tundi videosalvestusi. Et kogutud teave edaspidi kasutatav oleks, asusime pärast välitöid nõuetekohaste ni­mestike koostamise juurde. 2012. aasta lõpuks oleme jõudnud selle tööga tähtsa teetähiseni - kõik 2009. aasta helijäädvus­tused on nüüdseks nimestikesse kantud, kokku enam kui 1000 leheküljel.

Pärimuse arhiveerimiseks vajalikud he­linimestikud on üles ehitatud vastavalt välitöödel läbi viidud intervjuudele. Iga nimestiku algusest on leitavad küsitleja, fotograafi ja videooperaatori nimed ning intervjuu toimumise aeg. Järgnevad jutu­ajamise asukoha kirjeldus, salvestussituat­siooni kirjeldus, andmed kasutatud jääd­vustusseadmete kohta, nimestiku koosta­ja nimi ning intervjueeritud inimese and­med, millele lisatakse vahel ka lühike ise­loomustus. Iga intervjuu sisu on nimes­tikus jagatud teemade kaupa väiksema­teks üksusteks ehk paladeks. Iga pala al­gul on järjekorranumber ning sekundi täp­susega asukoht salvestusel. Järgneb pala esimeste sõnade litereering ja seejärel pala sisukokkuvõte. Palakirje lõpeb žanri­määratluste, märkuste ja kasutuspiiran­guga, mis kaitseb delikaatseid isikuand­meid ning arheoloogiliselt tundlikku teavet.

Juuru kihelkonnas 2009. aastal läbi vii-dud intervjuud on jagatud kokku 9746 pa­laks, mis kõik on tänaseks eelkirjeldatud kujul vormistatud. Selle tohutu töö tegid ära suures osas kaks inimest - need on mu head kolleegid Pille Vahtmäe ja Val-do Valper Eesti Rahvaluule Arhiivi koha­pärimuse töörühmast. Lisaks nendele koos­tasid nimestikke arhiivitöötajad Kadri Tamm, Kaisa Kulasalu ja Mari Sarv ning praktikandid Lona Päll, Reena Purret ja Moon Meier. Arhiveerimistöid finantsee­risid riiklik programm "Eesti keel ja kul­tuurimälu", Eesti Kultuurkapital ning Juu­ru Vallavalitsus.

Valminud nimestikekogus on kirjelda­tud kokku 220 intervjuud, mille käigus küsitleti 287 inimest. Intervjuud toimusid kõigis Juuru kihelkonna külades, üksiku­tel juhtudel ka kihelkonnapiiri taga. Praeguse haldusjaotuse järgi kuulub Juuru ki­helkonda 33 küla 6 vallast ja 2 maakon­nast. Lisaks intervjuudele arhiveeritakse ka 15 helipäevikut, kuhu on jäädvustatud pärimusekogujate õhtused päevamuljed.

Inimesi küsitledes tundsime eelkõige huvi pärimuspaikade vastu, kuid interv­juude käigus kuulsime-nägime tihti mõn­dagi lisaks. Sageli kõneldi meile oma elust ja külaloost, näidati vanu albumeid ja sal­mikuid, koduloolisi käsikirju. Et kohapä­rimus on üsna lähedalt seotud ka usu ja kombestiku teemadega, siis kandusid vest­lused aegajalt paikade juurest pikemalt ka sellesse valdkonda. Vahel tuli ette se­dagi, et jäädvustasime mõne laulujupi või pillilugusid, rääkimata kõigist neist sadadest muhedatest kõnekäändudest ja murdesõnadest, mis meie salvestustel kõ­lavad. Nii on peatselt Eesti Rahvaluule Arhiivi digitaalhelisalvestuste seeriasse jõudev Juuru pärimusekogu laiem tervik, mis võiks edaspidi huvi pakkuda lisaks pärimusmaastiku uurijatele ka teiste tee­madega tegelejatele.

Kohapärimuse töörühm keskendub aga edaspidi peamiselt nimestikes kajastuva­tele paigalugudele, sest meie suuremaks eesmärgiks on anda välja Juuru kihelkon­na kohapärimuse kogumik. Seni on Eesti Rahvaluule Arhiivi kohapärimuse töörüh­ma töötajate sulest ilmunud raamatud Rõuge ja Urvaste kihelkonnast. Piirkond­likud käsitlused on avaldatud ka Järva­maa ja Rae valla pärimuspaikadest. Samas publikatsioonide reas võiks varsti päeva­valgust näha ka Juuru kihelkonna koha­pärimuse raamat. Juuru raamatu puhul tuleb enne aga läbida järgmine mahukas töölõik, milleks on helisalvestustelt tervik­likumate palade sõnasõnaline ümberkir­jutamine. Selliste litereerimistöödega ole-me juba paralleelselt nimestikutöö saba­ga algust teinud. Hetkel pole veel võima­lik prognoosida, kui kaua see töö aega võtab, sest intervjuude sisutihedus on eri­nev.

Kui mulle vahepeal tundus, et olen enda kodukihelkonna pärimuspaiku võrd­lemisi põhjalikult uurima asudes haara­nud liiga suure tüki, mida aastaid hiljem on üsna ränk läbi töötada, siis esimese olulisema verstaposti juures olles tunnen, et on taas jõudu edasi liikuda. Nähes en­da kirjutuslaual printerist sadade lehe­külgede kaupa väljuvaid kodukoha maas­tike ja inimeste lugusid, adun korraga selgesti, et meie töö on väärt - nii meile endile, kui ka paljudele teistele, keda tulevikus meie kogutud pärimus huvitab. Olen seepärast väga rõõmus ja tänan kõi­ki, kellega koos oleme selle pärimusekogu loonud.