Ühinemistoetuse küsimus

Kui omavalitsused ühinevad, saavad nad riigilt toetust 40 eurot elaniku kohta. Siin aga oli üks konks, nimelt, kui esmalt liitusid omavalitsused A ja B ning mõne aja pärast omavalitsus C, siis teise ühinemise puhul oleks riigi toetus tulnud vaid omavalitsuse C elanike arvu järgi - A ja B said seda juba esimese ühinemise järel. Nüüd seda punkti muudeti ning igal ühinemisel maksab riik toetust kõigi elanike pealt.

Maakondliku bussiliini küsimus

Üks oluline küsimus, mis omavalitsusi ühinemisprotsessis murelikuks on teinud, on maakondlike bussiliinide teema. Maakondlikku liini doteerib riik. See on selline liin, mis läbib mitut omavalitsust. Kui nüüd vallad liituvad, siis võib juhtuda, et endisest maakonnaliinist saab uue omavalitsuse siseliin ning toetus kaob. Nüüd on plaanis seadust muuta nii, et see punkt ei saaks ühinemistele saatuslikuks ja ühinemisel jääb kehtima maakondliku liini toetus.

Segane sõnastus parandatakse

Tapa-Ambla-Aegviidu ühinemise (Aegviidu ei olnud nõus ühinema) kaasusega pöörati tähelepanu asjaolule, et ühes haldusjaotuse seaduse punktis on kehv sõnastus, mis võinuks kogu ühinemisprotsessi peatada.

Nimelt on Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 9 lg 5 kirjas järgnev:

„kui mõni asjaomane volikogu ei nõustu haldusterritoriaalse korralduse muutmisega või peab küsimuste lahendatust ebapiisavaks, lõpetatakse vastav menetlus."

Sealt võis välja lugeda, et kui üks omavalitsus ütleb „ei", siis peavad teised kogu protsessi otsast alustama. Nüüd parandatakse sõnastust nii, et ühe eitav vastus ei tähenda kogu menetluse lõppu, teised saavad edasi minna samadel alustel.