Imre Sooäär: omanikud on investeeritud erakapitali, et võssa kasvanud park hukatusest päästa

Tänases Saarte Hääle artiklis kirjutatakse, et riiklikku toetust saanud Pädaste mõisa park küsib sinna minevatelt või seda läbivatelt inimestelt raha. Imre Sooääre sõnul OÜ Päraste mõis parki ei halda, see on sihtasutuse rida. Ta selgitab järgnevas kirjas, milline on olukord mõisa ja selle pargiga:

Selleks, et loodus- ja kultuuriväärtused säiliksid on need kogu Euroopas mingil määral toetatud, sõltumata sellest, kes on omanik. Muinsuskaitseobjektide ja loodusväärtuste haldamine on kordades kallim, kui mõne uusehitise või ilma olulise väärtuseta maa jooksvad kulud. Riik seab looduskaitsealuste parkide ja muisuskaitseobjektide haldajatele  äärmiselt karmid kaitsekohustused ja kitsendused, mis piiravad normaalset majandustegevust. See tähendab omanikele oluliselt suuremaid väljaminekuid, mida need objektid kungi tagasi ei too. Teatav riigiabi on seetõttu nende objektide puhul kogu Eurooopa Liidus tavapärane ja vajalik, et need tulevastele põlvedele säiliks.

Pädaste mõisa parki haldab Muhu valla ja ettevõtjate poolt asutatud sihtasutus, millel on õigus taotleda toetust samadel alustel,  kui kõigi teiste objektide omanikel Eesti Vabariigis, kes haldavad riigile olulisi loodus- või kultuuriväärtusi.  EAS ei ole kunagi Pädaste pargile ühtegi toetust eraldanud (Imre Sooäär saatis ka vastava kinnituse, mille oli saatnud EASi esindaja - toimetus)

Riik eraldab raha väga paljudele obkektidele, olgu nendeks siis muuseumid, teatrid, aga ka paljude sihtasutuste hallata olevad objektid. Ja ikkagi tuleb külastajatel sissepääsu eest maksta. Alates Rahvusooperist, kuni talumuuseumite ja mõisaparkideni välja (Palmse näiteks) 

Pädaste park ei kuulu riigikogu liikmele Imre Sooäärele. Parki haldab, nagu juba eelpool nimetatud, sihtasutus, mis on asutatud selleks, et looduskaitsealust Pädaste parki säilitada ja kaitsta. Sihtasutuse vara ei kuulu kunagi eraisikutele. Imre Sooäärele kuulub kõigest vähemusosalus ( ehk alla 33 protsendi) OÜ Pädaste osakuid, kusjuures OÜ Pädaste mõis parki ei halda.KIK on 15 aasta jooksul toetanud Pädaste pargi korrastamist siiani ainult kahel korral ja sedagi vähem, kui 10% ulatuses kogu mõisapargis tehtud tööde maksumusest. Ülejäänud summa on kaetud eraisikute annetustest,  külastustasust ja pangalaenudest. Kui riikliku looduskaitse all oleva pargi hooldamine oleks riigi poolt kaetud, nii nagu teistes riiklikes parkides, siis poleks sissepääsutasu vaja, aga keegi peab ju hoolduskulude eest tasuma. Muhulastest aednikud ja pargitöölised väärivad ju samuti oma töö eest palka. Miks peaksid nad oma tööd tasuta tegema? Tasuline sissepääs Pädaste mõisa hoovi kehtib siiski ainult turismi tipphooajal päevasel külastusajal kell 12-19. Tasuline sissepääs osutus vajalikuks, et katta järjest kasvavaid pargi regulaarse hooldamise kulusid (niitmist, haruldaste puuliikide ravi, lilleklumpide ja teede hooldust, sügisest ja kevadist suurkorrastust, pargi valgustust, uute istikute soetamist jne. ) See kõik kokku on tohutu suur kulu.  Samuti aitab sissepääsutasu mingil määratal piirata massilist bussituristide voogu, kes tihti mõisa parki lihtsalt lagastasid. Massiturism on lisaks suur koormus ka liigirikkale kaitsealusele looduskeskkonnale.  Sissepääsutasu on aidanud seda leevendada ja distsiplineerinud külastajaid.

Täpselt sama moodi tuleb maksta Mihkli talumuuseumi, Koguva muuseumi või Kuressaare lossi külastamise eest. Kuigi ka need on tugevalt riigi või omavalitsuste poolt toetatud objektid.  Aga tahaks lisada, et teistel Saare maakonna objektidel tuleb lihtsalt lunastada pilet ja sellega mingit soodustust ei kaasne. Pädaste pargi külastajatele kehtib sissepääsupileti esitamisel soodustushind mõisa kohvikus. Lisaks on võimalik osta hooajapilet, mis tagab sissepääsu aastaringselt.

Alles möödunud aastal olime sunnitud pargi sissepääsu juurde installeerima tõkkepuu, pärast seda, kui kohalikud ATV-dega jõmmid olid öösel  mõisa hoovis muru üles kündnud ja liigirikkas pargis kahju tekitanud.  Sellest teavitati ka politseid, aga rullnokki pole tabatud. Veel lisaksin, et Pädaste randa ei pea minema ilmtingimata läbi mõisa hoovi. Mõisa kõrvalt läheb otse randa üldkasutatav tee, mida mööda saab autoga merele palju lähemale, kui Pädaste mõisa parkimisplatsilt.  Rand ja kallasrada on Eesti Vabariigis teatavasti kõigile avatud. 

Omanikud on mõisa investeerinud erakapitali, et lagunenud mõisakompleks ja võssa kasvanud park hukatusest päästa. Riikliku looduskaitse all olev mõisapark ja Muinsuskaitse alused hooned on Riigi poolt oluliste väärtustena arvel.  Mida siis lugejad arvavad? Kas aednikud lahti lasta ja lasta park taas võssa kasvada nagu neil piltidel? Või kes selle korrashoidmise eest peaks maksma ja kust see raha tulema peaks?