TÜ filoloogid uurivad koos Soome ja Rootsi kolleegidega varauusaegset akadeemilist kultuuri

Tartu ülikooli klassikalised filoloogid uurivad rahvusvahelises koostööprojektis ladinakeelsete dissertatsioonide põhjal varauusaegset akadeemilist kultuuri Läänemereruumis. TÜ teadlaste fookuses on ladina keele ja rahvakeelte suhte uurimine Läänemereregiooni akadeemilisel maastikul.

Aastatel 2013-2015 osaleb Tartu ülikooli klassikalise filoloogia osakonna varauusaja uurimisrühm koos Rootsi ja Soome latinistide, idee- ja kirikuajaloolastega rahvusvahelises uurimisprojektis "Akadeemiline kultuur varauusaegses Läänemereruumis". Projekt keskendub Läänemere ümbruse akadeemilisele kultuurile aastail 1600-1800, mille käsitlemine Euroopa ülikoolide ajaloos on seniajani lünklik.

Projekti peamiseks uurimismaterjaliks on ülikoolides pikka aega enim viljeldud kirjaliku eneseväljenduse vorm - ladinakeelsed dissertatsioonid. Dissertatsioone vaadeldakse kui akadeemilise kultuuri võtmeelementi, mis koondab nii õpetus- kui ka teaduspoole, haarates nii sotsiaalseid kui ka representatsiooniaspekte. Jälgitakse, kuidas kajastub dissertatsioonide ideedes akadeemiline kultuur ning millised praktikad dissertatsioonidega seostuvad.

Tartu ülikooli poolse koordinaatori Kristi Viidingu initsiatiivil keskendutakse Tartus projekti neljast allteemast just ladina keele ja rahvakeelte suhtele Läänemereregiooni akadeemilisel maastikul. "Ajalooline sotsiolingvistika võimaldab meil lisaks ladina keele seisu kaardistamisele täpsustada oluliselt ka teiste regioonis kasutatud rahvakeelte, ilmselt ka eesti keele rolli," loodab ta.

Projekti juhib Södertörni kõrgkooli professor Erland Sellberg, finantseerib Läänemere ja Ida-Euroopa uuringute fond Östersjöstiftelsen (The Foundation for Baltic and East European Studies).